Kui tahame säilitada ja parandada Eesti konkurentsivõimet, peavad ettevõtete investeeringud tööstuse kaasajastamisse oluliselt suurenema. Eesti võiks oma järgmiseks eesmärgiks seada Tiigrihüppe 2.0 digitaliseerimise valdkonnas, kirjutab Prototroni juht Jana Pavlenkova.
Kuidas teha tiigrihüpe tööstuses?
Kuidas viia Tiigrihüpe 2.0 ellu olukorras, kus siinsest tööstussektorist moodustavad olulise osa väikse ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle jaoks võib tootlikkuse tõstmine läbi digitaliseerimise osutuda väljakutseks, mille jaoks jääb puudu nii ajast kui ressursist?
Esmalt tuleks mõista, et digitaliseerimine ei ole pelgalt olemasolevate protesside, andmete ja info kandmine arvutisse. Iga olukorda tuleks vaadelda kliendikeskselt ja uue lahenduse loomisel seada keskmesse tehnoloogia. Näiteks kui Lingvist loodi, siis polnud tegemist õpiku elektroonilise versiooni loomisega, vaid tänu tehnoloogiale loodi dünaamiline ja õppijakeskne platvorm. Praeguseks on tõestatud, et see võimaldab õppida uue keele 200 tunniga.
Proaktiivne valmidus muutusteks
Kuidas aga tööstuse digitaliseerimine lihtsasti arusaadavaks teha? Heaks näiteks on mäetööstus. On oluliselt parem, kui meie inimesed ei kahjusta oma tervist töötades maa all, kus keskmine temperatuur on 6-8c – vaid seda saab usaldada robotitele. Samal ajal saaks inimestele pakkuda suurema lisandväärtusega tööd. Neile on võimalus pakkuda ümberõpet ja koolitust programmeerimise suunal.
Väga oluline on mõista, et tööstusrevolutsioonide tagajärjel tegelikult töökohad ei kao, väid muutuvad. Ja mitte üksnes ei muutu, vaid isegi tekivad juurde. Aga siin ongi vaja õigel ajal tagada inimestele ümber- või täiendõppe võimalusi. Mitte ainult haridusasutuaste ja -metoodikate baasil, vaid ka üldise arusaama – kuidas tagada inimestele tema normaalne sissetulek sel ajal, kui tema pühendub õppimisele?
Kunagi omandatud haridust ja eriala ei pea viskama prügikasti. Lisades sellele kompetentse ja sidudes see tänapäevaste tehnoloogiatega, on võimalik jätkata samas valdkonnas. Kui maailm on muutumises, siis muutuvad ka erialad ja nende tööde teostamine. Peab vaid ise olema muutustele avatud ja paindlik.
Kõige selle taustal on ülioluline roll riigi toetusel. Just riigi huvil ja toetusel tuleks käivitada strateegia tööstuse digitaliseerimiseks. Vastutust ei saa enam kaugesse tulevikku lükata, sest tulevik on juba käes.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.07.26, 14:36
Pakendamisliini edu algab tootmisprotsessi mõistmisest, mitte roboti valimisest
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele