Mait Kraun • 24 märts 2019
Jaga lugu:

Börs: Euroopa kehvad majandusandmed panid vase langema

Foto: Pixabay

Nädala börsiuudised: Euroopa kehvad majandusandmed panid vase langema; Föderaalreservi otsus pakkus kullale tuge; toornafta tõusis nelja kuu tippu; kütusehinnad tõusevad.

• Tööstusmetalle mõjutasid sellel nädalal kaks peamist faktorit – kehvad eurotsooni majandusandmed ning kolmapäevane Föderaalreservi otsus intressitõusud tänavu ära jätta. Majandusandmed panid metallid surve alla, aga Föderaalreservi otsus aitas neil kallineda.

• Kulla hind tõusis neljapäeval viimase kuu tippu, sest Föderaalreservi otsus pani dollari langema, mis toetas kõiki väärismetalle. Eurotsooni kehvad majandusandmed suurendasid aga turvasadama varade atraktiivsust.

• Nafta tõusis viimase nelja kuu tippu ja kütuste kallinemine jätkub, sest turul on mitmeid toetavaid faktoreid.

Euroopa kehvad majandusandmed panid vase langema

Vase hinnad hakkasid sellel nädalal langema, sest Euroopa kehvad majandusandmed kasvatasid investorite muret globaalse majanduse tuleviku pärast. Ühtlasi kallines reedel ka dollar, mis pani metallid täiendava surve alla.

Vase hind langes nädalaga kokku 0,7 protsenti, 6367 dollarini tonnist. Euroopa majandusandmed näitasid, et tehaste aktiivsus langes viimase kuue aasta kiireimas tempos. See tekitas muret, et nõrgem globaalne majanduskasv vähendab nõudlust toorainete järele, lisas Commerzbanki analüütik Daniel Briesemann.

Tugevam dollar muudab metallid teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks, mille tõttu väheneb ka nõudlus.

Briesmann ütles, et vasehindu toetab ka pakkumise defitsiit. Kui USA ja Hiina kaubanduskõnelustel tulemuseni jõuavad, siis võib hinnatõus veelgi kiireneda. Samas arvab analüütik, et nõudlus saab olema tänavu küllaltki kehv ning aasta lõpuks maksab tonn vaske 6500 dollarit.

Föderaalreservi otsus pakkus kullale tuge

Kulla hinnad hakkasid nädala lõpus hoopis kallinema, mille põhjuseks võib samuti pidada Euroopa kehvasid majandusandmeid. See peletas investoreid riskantsematest varadest eemale.

Kullale pakkus samuti tuge Föderaalreservi kolmapäevane otsus 2019. aastaks plaanitud intressitõusud ära jätta. Nädala keskel andis see hoobi ka dollarile, mis siiski reedel mõnevõrra taastus.

“Kulla muudavad praegu atraktiivsemaks eurotsooni majanduse nõrkus ning intressimäärade väljavaade,” ütles investeerimisfirma Quantitative Commodity Researchi analüütik Peter Fertig Reutersile.

“Andmed on olnud kehvemad kui oodati. See on eurotsooni intressimäärad ja võlakirjade tootluse surve alla pannud,” lisas Fertig.

Kulla hind tõusis neljapäeval 1320 dollarini untsist, mis on kõrgeim tase alates 28. veebruarist. Reedel hinnad siiski veidi taandusid ning nädala lõikes tõusis kollase metalli hind 0,7 protsenti, 1311 dollarini untsist.

“Kuld ei suutnud ületada 1320 dollari tasemet ning siis toimus korrektsioon. Praegune kauplemisvahemik tundub olevat 1305-1320 dollarit,” ütles MKS SA asepresident Afshin Nabavi. “Ma ikkagi usun, et geopoliitilise olukorra ja Brexiti tõttu liigume me kõrgemale.”

Ka teised väärismetallid kallinesid. Pallaadium lisas 1,2 protsenti, 1582 dollarini untsist. Plaatina tõusis 2,6 protsenti, 852 dollarini untsist ning hõbe kallines 0,3 protsenti, 15,4 dollarini untsist.

Teistest toorainetest odavnes rauamaak 0,6 protsenti ning tonn maksab 86,5 dollarit. Tina tõusis 1 protsendi võrra, 21 392 dollarini tonnist. Alumiinium lisas 0,4 protsenti ja tonn maksab 1907 dollarit. Nikkel lisas 0,2 protsenti, 13 011 dollarini tonnist.

Tsingi kallines nädalaga 0,7 protsenti, 2844 dollarini tonnist. Põhjuseks võib pidada asjaolu, et Londoni metallibörsi varud langesid rekordiliselt madala tasemeni. Ka Shanghais on varud hiljuti vähenenud.

WTI toornafta tõusis nelja kuu tippu

Nafta hind hakkas sellel nädalal uuesti tõusma, sest turgu toetavad mitmed faktorid.

Tooraine väärtust hoiavad praegu üleval OPECi tootmiskärped ja USA kehtestatud sanktsioonid Iraanile ja Venezuelale. Nädala alguses avaldasid naftakartelli juhid, et OPEC ja selle liitlased pidasid aasta alguses kokku lepitud kärbetest veebruaris kinni pea 90 protsendi ulatuses - jaanuaris oli näitaja 83 protsenti.

Eelkõige OPECi juhtriigi Saudi Araabia ja maailma suuruselt teise naftatootja Venemaa seatud kava kohaselt pühitakse selle aasta esimese kuue kuu jooksul turult 1,2 miljonit barrelit päevas (võrreldes oktoobrikuiste tootmismahtudega).

Brenti toornafta kallines nädalaga 1,4 protsenti ja WTI lisas 2,6 protsenti, kummagi barrel maksab vastavalt 67,7 ja 59,9 dollarit. WTI jõudis sellel nädalal ka nelja kuu kõrgeima tasemeni.

Kütuste hinnatõus jätkub. Bensiini hind tõusis 2,5 protsenti, 616,8 dollarini tonnist, diislikütus kallines 0,6 protsenti, 604,8 dollarini tonnist ning kerge kütteõli lisas 0,6 protsenti, 605 dollarini tonnist.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee