Autor: Mait Kraun • 25. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

• Tsingi hind jätkas tõusu ning jõudis kolme kuu kõrgeima tasemeni, sest rafineerimistehaste tootmismahud on olnud oodatust väiksemad. Kardetakse, et turg jõuab defitsiiti. Ka plii tõusis varude vähenemise tõttu kolme kuu tippu.

• Alumiiniumitoodangu kasv oli mullu viimase kümnendi väikseim. Analüütikute hinnangul on selles süüdi madal hinnatase – praeguste hindade juures saavad 30-40 protsenti sulatustehastest kahjumit.

• Kulda ja teisi metalle survestas sellel nädalal tugevam dollar. Tõsi, metallide hinnad olid siiski üldiselt tõusmas.

• Nafta püsis sisuliselt samal tasemel, aga nii bensiini kui diislikütuse hinnad odavnesid ja püsivad küllaltki madalal tasemel.

Tsink tõusis kolme kuu tippu

Tsingi hind tõusis reedel viimase kolme kuu kõrgeima tasemeni, sest kardetakse, et Hiina rafineerimistehaste oodatust väiksemad tootmismahud võivad tekitada globaalse defitsiidi, vahendab Reuters.

Ka plii jõudis sellel nädalal kolme kuu tippu, sest varud vähenesid. Üleüldiselt survestas metalle mure globaalse majanduskasvu pärast. Samas pakkus tuge dollari odavnemine, mille tõttu ka suur enamus metalle nädala lõikes kallinesid.

“Tsingi puhul on suur küsimus selles, kas Hiina rafineerimistehased suudavad tootmismahte hoida. Praegu on kõik tasakaalus ja seisab noatera peal,” ütles Citigroupi analüütik Oliver Nugent.

“Kui sa teed sellel aastal väikse muutuse, siis läheb turg tasakaalust välja ja tekib suur defitsiit,” lisas Nugent.

Londoni ja Shanghai börsi erinev hinnadünaamika tekitas arbitraaži, mille tõttu hakkasid investorid metalli Londonist kokku ostma ja saatma seda Hiinasse, rääkis Nugent.

Tsink kallines nädala lõikes kokku 2,4 protsenti ning tonn maksab 2639 dollarit.

Alumiiniumitootmise kasv kümnendi aeglaseim

Sellel nädalal ilmusid andmed, et globaalne alumiiniumitootmine kasvas 2018. aastal viimase kümnendi aeglaseimas tempos, vahendab Reuters.

Kokku ulatus tootmine mullu 64,34 miljoni tonnini, selgub Rahvusvahelise Alumiiniumi Instituudi (IAI) andmetest. Võrreldes 2017. aastaga suurenes tootmine vaid 1,5 protsenti.

Tegemist oli aeglaseima kasvuga alates 2009. aastast, mil alumiiniumitööstus pidi toime tulema globaalse finantskriisi ja alumiiniumi hinnalangusega.

Hiinas, mis on maailma domineeriv tootja, tõusid mahud ainult 1,6 protsenti. Ülejäänud maailmas kasvas toodang 1,4 protsenti.

Sulatustehaste jaoks on kõige suuremaks probleemiks hind. USA alumiiniumitootja Alcoa ütles, et praeguste hindade juures toodavad 30-40 protsenti maailma sulatustehastest kahjumit.

Alumiiniumi tonnihind tõusis nädalaga 1,3 protsenti, 1885 dollarini.

Teistest tööstusmetallidest kallines tina 1,7 protsenti ja nikkel lisas 1,6 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 20 940 ja 11 784 dollarit.

Tugevam dollar survestab kulda ja teisi metalle

Kuld sattus sellel nädalal surve alla, sest dollar tõusis neljapäeval mitme nädala kõrgeima tasemeni.

Sellegi poolest on kullal tänavu hästi läinud. Peamiseks põhjuseks on globaalse majanduskasvu aeglustumine, USA-Hiina kaubandussõda ning Brexit.

Nädalaga odavnes kuld kokku 0,3 protsenti, 1284 dollarini untsist. Vahepeal käis untsihind ka 1275 dollari juures, kus asub ka küllaltki tugev toetuspunkt.

Dollari kallinemine tähendab, et toorained muutuvad teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks, mis mõjutab nõudlust negatiivselt.

“Kuld on näidanud sellel nädalal tugevust ning vältinud 1275 dollari läbimist,” ütlesid investeerimisfirma Zaner Precious Metalsi analüütikud. “Nagu tavaliselt on ka praegu dollari tugevnemine metalle survestamas.”

Teistest väärismetallidest odavnes hõbe 1,1 protsenti ja unts maksab 15,33 dollarit. Plaatina langes 0,4 protsendi ja untsi eest tuleb välja käia 804 dollarit.

Pallaadium, mis jõudis eelmisel nädalal uue rekordini, odavnes nüüd viie päevaga lausa 7,2 protsenti, 1316 dollarini untsist. Tõenäoliselt on tegemist tehnilise korrektsiooniga, sest viimasel ajal on hinnad tõusnud väga kiiresti ning turule on ilmunud ka palju spekulante.

Nafta püsis samal tasemel, bensiin odavnes

Nafta hind hakkas nädala keskel tõusma, sest USA kildanafta toodangu kasv saab veebruaris olema tõenäoliselt oodatust väiksem, vahendab Wall Street Journal.

Tõsi, nädala lõikes siiski suurt muutust ei toimunud. Brenti toornafta odavnes 1,4 protsenti, WTI hoopis kallines 1 protsendi. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 60,8 ja 53 dollarit.

Nafta on sattunud pärast korraliku tõusu surve alla, sest investorid muretsevad globaalse majanduse pärast. “Naftaturg jälgib väga pingsalt seda, millised on kasvuprognoosid ning USA-Hiina kaubanduskõneluste progress. See survestas nädala alguses,” ütles investeerimisfirma Julius Baer toorainete strateeg Norbert Ruecker.

Sellegipoolest on hinnad tõusnud detsembris saavutatud põhjast umbes 20 protsenti, millele on suuresti kaasa aidanud maailma aktsiaturgude taastumine.

USA energiainformatsiooni administratsioon teatas teisipäeval, et veebruaris peaks USA kildanafta päevane tootmine tõusma vaid 63 000 barreli võrra, mis on väikseim kasv viimase üheksa kuu jooksul. See pakkus naftale omakorda aga tuge.

Rotterdami 95 bensiini hind langes 1,8 protsenti ja tonn maksab 503,8 dollarit. Diislikütus odavnes 0,6 protsenti, 576 dollarini tonnist. Maagaas kallines 2 protsenti.