Mait Kraun • 14 detsember 2018
Jaga lugu:

Börs: metallid hakkavad aasta lõpus kallinema?

Vask  Foto: Pixabay

Nädala börsiuudised: vase ja mitmete teiste tööstusmetallide hinnad hakkasid tõusma; naftahinnad on täna tõusnud.

• Ühelt poolt toetas metalle sellel nädalal kaubanduspingete laabumine, teisalt oli dollar Euroopa Keskpanga neljapäevase otsuse tõttu kallinemas, mis survestas mitmeid metalle.

• Aasta lõpus võivad metallid analüütikute sõnul aga kallinema hakata, sest kauplejad võivad loobuda dollari tõusule ja toorainete langusele tehtud panustest ning kasumit võtta, ütlevad analüütikud.

• Kulla hind langes just tugevnenud dollari tõttu. Pallaadium tõusis aga uue rekordini ning ületas kulla hinnataseme.

• Naftahinnad on stabiliseerunud ja veidi tõusnud, aga püsivad jätkuvalt küllaltki madalal tasemel. Bensiini hinnalangus jätkub.

Kaubanduspingete vähenemine toetab metalle

Vase ja mitmete teiste tööstusmetallide hinnad hakkasid tõusma, sest USA ja Hiina kaubanduspinged on laabunud. Tõsi, teisalt mõjus metallidele kehvasti mure Hiina nõudluse ja globaalse majanduskasvu pärast, vahendab Reuters.

Hiina ostis USA-lt sojaubasid ning teatas, et on valmis autode imporditariife vähendama ning majandust välismaa ettevõtetele rohkem avama. USA president Donald Trump ütles, et tema on valmis Kanada ametivõimude poolt arreteeritud Huawei finantsjuhi osas erandi tegema ja justiitsministeeriumi töösse sekkuma.

“Me oleme hooajaliselt nõrgemas perioodis, kus majandusandmed ei saa väga head olema. Aga turud näevad, et kaubandussõda on laabumas ning see mõjub positiivselt just toorainetele. Praegu mõjutavad turgu peamiselt makrosündmused ja -näitajad,” ütles BMP Capitali tooraineuuringute juht Colin Hamilton.

Metallid hakkavad aasta lõpus kallinema?

Kauplejad on loobumas ka sellel aastal küllaltki populaarseks kujunenud tehingust, mille põhimõte on panustada dollari tõusule ja toorainete langusele.

“Enne aasta lõppu on küllaltki vähe kauplemispäevi järel ning paljud kauplejad võivad oma positsioonidest kasumit võtta, mis toetaks metalle,” lisas Hamilton.

Vase hind on aasta algusega võrreldes langenud 14,5 protsenti ning peamiseks põhjuseks on olnud hirm, et kaubandussõda vähendab nõudlust tööstusmetallide järele. Sellel nädalal tõusis vase hind 1,2 protsenti, 6231 dollarini tonnist.

Tõsi, nädala lõpus sattusid mitmed metallid ka surve alla, sest dollar kallines ning investorid tunnevad muret Hiina nõudlus ja maailmamajanduse pärast.

Tina hind tõusis nädalaga 2,5 protsenti ja tonn maksab 19 420 dollarit. Nikkel odavnes 0,2 protsenti, 10 814 dollarini tonnist. Alumiiniumi hind langes 0,7 protsenti ja tonn maksab 1920 dollarit.

Rauamaagi tonnihind odavnes 1,3 protsenti, 67 dollarini.

Kuld odavnes, pallaadium jõudis uue rekordini

Kulla hind langes nädalaga 0,2 protsenti, 1237 dollarini untsist, mis on viimase nädala madalaim tase. Põhjuseks võib pidada dollari kallinemist ja aktsiaturgude taastumist. Pallaadium tõusis aga uue rekordini, vahendab Reuters.

Dollar kallines peaaegu kõigi suuremate valuutade suhtes, millele aitas kaasa euro nõrgenemine. Nimelt vähendas Euroopa Keskpank järgmise aasta majanduskasvu ja inflatsiooni prognoose. Ühtlasi nentis keskpank, et riskid on pigem kasvanud.

“Tundub, et EKP president Mario Draghi oli oodatust leebem, mille tõttu hakkas euro odavnema ja dollar tugevnema. See survestab omakorda kulla hinda,” ütles investeerimisfirma RJO Futuresi strateeg Phil Streible.

Kullale on negatiivselt mõjunud ka globaalne aktsiaturgude taastumine, millele on omakorda kaasa aidanud USA ja Hiina kaubandussuhete paranemine.

Teistest väärismetallidest odavnes pallaadium 0,7 protsenti, 1251 dollarini untsist. Päeva alguses jõudis pallaadium ka 1269 dollarini untsist, mis on kõigi aegade rekord.

Nafta kallines, bensiin odavnes

Naftahinnad on täna tõusnud, sest USA naftavarud vähenesid ning OPEC valmistub tootmist kärpima, vahendab MarketWatch.

WTI toornafta on sellel nädalal kallinenud 1,2 protsenti ja Brent 1,4 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 61,03 ja 52,29 dollarit.

Naftale on tuge pakkunud ka häired Liibüa tootmises. Ettevõtte riiklik naftafirma teatas, et El Sharara naftaväljalt ei saa seal toimunud rünnakute tõttu enam eksportida. Riigi päevane naftatootmine on vähenenud 400 000 barreli võrra, ütlevad analüütikud.

OPECi päevane naftatootmine kahanes eelmisel kuul 11 000 barreli võrra, 32,97 miljoni barrelini. Saudi Araabia tootmine suurenes aga 377 000 barreli võrra ning päevane tootmine jõudis 11,01 miljoni barrelini. Eelmisel nädalal leppisid naftakartelli liikmed kokku, et päevast tootmist vähendatakse 800 000 barreli võrra, millele lisanduvad kartelliväliste riikide kärped.

USA naftavarud kahanesid aga 7. detsembril lõppenud nädalal 10,2 miljoni barreli võrra, teatas American Petroleum Institute.

Bensiini maailmaturu hind langes nädalaga aga 1,5 protsenti, 508,5 dollarini tonnist.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee