2010. aastal kasvas Eurostati andmetel Eesti ettevõtete eksport võrreldes eelnenud aastaga 35 protsenti, ligikaudu 9 miljardi euroni. Kasvuprotsendi poolest oleme Euroopa Liidus esirinnas.
Välisturgudele sisenemine on ettevõttele oluline võimalus oma müügi kasvatamiseks. Samas on võõras riigis tegutsemisega seotud ohud - välismaise kliendi puhul on keerulisem hinnata nii majanduslikku kui ka poliitilist riski.
Majanduslikuks riskiks on peamiselt ostja maksejõuetus või pankrot. Eriti teravalt kerkib see probleem esile möödunud majanduskriisi taustal. Paljud Eesti ettevõtted seisid kriisi ajal silmitsi olukorraga, kui välisturgudel tekkisid ostjatel makseprobleemid ning  makskohustused jäid täitmata. Ka 2010. aastal jäi Eesti ettevõtetele tasumata hinnanguliselt 3,3% arvetest – Intrum Justitia andmetel kaotasid Eesti ettevõtted seeläbi ligikaudu 445 miljonit eurot. Tasumata jäänud arved on eriti suureks ohuks just välismaal tegutsedes, kuna ostja kohta pole tihti saadaval adekvaatset informatsiooni ning piirideülene kohtuvaidlus on keeruline, tüütu ja kulukas protsess.
Poliitiliseks riskiks on ekspordi puhul ettevõtluskeskkonna järsk muutumine poliitiliste sündmuste tulemusel. Näiteks võivad sihtriigis puhkeda meeleavaldused või sõjategevus või välisriigi valitsus võib kehtestada piirangud valuutamaksetele. Ebastabiilse poliitilise olukorra tõttu võib ostjal olla võimatu oma maksekohustusi täita. Mõlema riski (majanduslik ja poliitiline) puhul aitab usaldusväärse kohaliku partneri olemasolu, kellelt on võimalik saada adekvaatset informatsiooni nii ärikliima kui ka konkreetsete klientide käekäigu kohta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele