Erainvestorite raha liigub kaitsetööstusse, keskmine panus ulatub 4000 euroni
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal tõi murrangu kaitsetööstusesse suunatud investeeringutes. Kui varem domineerisid sektori rahastamises peamiselt institutsionaalsed investorid ja pensionifondid, siis nüüd on mängu tulnud ka eraisikud, kes investeerivad sektorisse keskmisest suuremate summadega.
„Kaitsetööstusesse investeerija on üldiselt väärtuspõhine realist. Tüüpiline erainvestor on 35–50-aastane, kõrge riskitaluvuse ning vähemalt viieaastase investeerimishorisondiga,“ ütles SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu. Keskmine investeering sektorisse ulatub tema sõnul umbes 4000 euroni – rohkem kui paljudes teistes valdkondades.
Geopoliitilised pinged ja riikide suurenevad kaitsekulud on avanud kaitsetööstusele uusi võimalusi. Sektori kasuks räägivad Visnapuu hinnangul stabiilsed rahavood, riigihangetel põhinev ärimudel ja kasvav nõudlus, mida veab muu hulgas tehnoloogiline innovatsioon: droonid, küberturve ja kosmosetehnoloogia.
Erinevalt klassikalisest tsüklilisusest ei sõltu kaitsetööstuse areng otseselt majanduskasvu faasidest, vaid riikide eelarveprioriteetidest ja julgeolekuolukorrast. See võimaldab sektoril teatud määral pakkuda kaitset ka majanduslanguste ajal – ehkki poliitilised otsused võivad tellimuste mahtu kiiresti muuta.
„Suurimad riskid on poliitilised, regulatiivsed ja eetilised,“ tõdes Visnapuu. „Kuid just sel põhjusel nähakse kaitsetööstust sageli kui strateegilist valdkonda, mis pakub portfellile hajutust.“
SEB käivitas eelmise aasta novembris ka kaitsetööstusele suunatud fondi, mille vastu on tuntud suurt huvi – 23. jaanuari seisuga ulatus portfelli maht juba üle 2,3 miljoni euro ja senine tootlus on üle 10%.
SIPRI ja OECD andmetel on kaitsekulutuste kasv Euroopas ja Aasias pigem struktuurne kui ajutine, mis kinnitab sektori püsivamat atraktiivsust ka investorite silmis.
Seotud lood
Tööstusuudised lisab pikka tööstussektorite edetabelite ritta tänavu uue TOPi - kaitsetööstuse. Esimest korda ilmuvasse pingerivisse pääses 19 ettevõtet.
Välismeedia väitel kaasas odavate õhutõrjerakettide arendaja Frankenburg Technologies ettevõttesse 50 miljoni dollarit, sõltumatut kinnitust väitele pole Tööstusuudised saanud.
Kutsekoda lisas OSKA 2026. aasta uuringute kavva kaitsetööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, mille eesmärk on toetada haridus- ja tööjõupoliitika kujundamist kiiresti kasvavas sektoris.
Saaremaal Nasval pandi alus Eesti mereväe esimesele uule rannikupatrull-kaatrile, mille ehitab kodumaine laevaehitusettevõte Baltic Workboats. Tegemist on esimese kahe Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) tellimusel valmiva alusega, mis jõuavad teenistusse 2027. aasta keskel.
ABB-ga seonduvalt tuleb esmalt silme ette suur rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, kuid Eestis on sellel kuvandil väga konkreetne ja käegakatsutav sisu: siin tegutseb täismahus sagedusmuundurite tehas, kus on olemas kõik peamised lülid alates tootmisest kuni tootearenduse ja testimiseni. Just see kõik-ühe-katuse-all mudel on põhjus, miks Eestis tehtav inseneritöö ei ole lihtsalt joonestamine või teooria, vaid päriselt suure ning globaalse mõjuga tehnoloogia loomine.
Enimloetud
1
2
Kirjas 56 töösturi omanikutulu summad
5
Viimased uudised
Kirjas 56 töösturi omanikutulu summad
Üritused
Hetkel kuum
Suurettevõtja keemiatööstus maadleb maksuvõlaga
Tagasi Tööstusuudised esilehele