Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kritiseerib Kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu võimaldab riigil asuda tuumajaama rajamise suunas, ilma et oleks tehtud põhimõttelist ja avalikku otsust tuumaenergia kasutuselevõtu kohta.

- Olkiluoto tuumajaam Soomes. Pilt on illustratiivne.
- Foto: Andras Kralla
EKO hinnangul viib praegune eelnõu Eestit edasi läbi väikeste tehniliste sammude, kuid jätab vahele demokraatlikult olulise otsustushetke. „Praegu on ebaselge, millal meil ühiskonnana on võimalik teha põhimõtteline otsus, kas soovime või ei soovi Eestis tuumaenergia kasutusele võtta,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Piret Väinsalu. Tema sõnul vajab seadus täiendust, mis määraks selge hetke, millal avalikkusel on veel võimalik sisuliselt kaasa rääkida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Värske Norstati uuringu järgi toetab 61 protsenti Eesti elanikest tuumaenergia kasutuselevõttu. Kuigi toetus on võrreldes eelmise aastaga veidi langenud, püsib üldine hoiak stabiilselt tuumaenergia kasuks, kuna seda nähakse jätkuvalt suurima potentsiaaliga energialiigina.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, millega luuakse Eestis esmakordselt terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks. Seadus ei tähenda tuumajaama rajamise otsust, vaid võimaldab selle kaalumist tulevikus.
Eestisse kavandatava 600-megavatise tuumaelektrijaama rajamine on jõudmas uude etappi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuulutas välja riigihanke, et leida konsultant eriplaneeringu koostamiseks ning keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.