Ettevõtted panustavad teadus- ja arendustegevusse rekordiliselt
Eesti ettevõtted suunasid mullu teadus- ja arendustegevusse 472 miljonit eurot, moodustades kogu sektori investeeringutest juba 60%. Kasv peegeldab tööstuse kasvavat vajadust teaduspõhiste lahenduste järele.
Eesti ettevõtete investeeringutest üle poole läheb teadus- ja arendustegevustesse.
Foto: Jassu Hertsmann
Statistikaameti andmetel investeeriti 2024. aastal Eestis teadus- ja arendustegevusse kokku 791 miljonit eurot ehk 13% rohkem kui aasta varem. Sellest ligi kaks kolmandikku tuli ettevõtlussektorist, mis on ajalooliselt kõrgeim tase, teatas statistikaamet.
111 tootmis- ja tööstusfirmale maksti riigieelarvest toetusraha teadus- ja arendustöötaja palkamiseks. Mõni ettevõte sai toetust ka mitme arendustöö käivitamiseks, näiteks üks suurem toetusraha saaja oli uurimise all olev Saaremaa laevatootja Baltic Workboats.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastas määruse muudatused, millega suurendatakse toetust ettevõttes töötava teadus- ja arendustöötaja (TA- töötaja) eest makstud tulumaksu kompenseerimiseks ehk finantsstiimulit. Uute tingimuste kohaselt suureneb toetus 25 protsendilt 50-le.
Viimase viie aastaga on meie ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse oluliselt kasvanud, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.