ABB Soome juht: Eestil tuleb kiire palgakasvu kõrval tootlikkust tõsta. “Muidu tekivad probleemid”

Suured projektid tööstuses on nagu Tetris reaalses elus – klotsid ei sobi kokku, kukuvad erineva kiirusega ja mõni maksab rohkem kui 80 000 eurot, kirjutab ABB Eesti mootorite ja generaatorite tootmisüksuse juht Argo Aavik Tööstusuudiste rubriigile “Kasulik”.

Läinud aastal tugevdas ABB AS oma positsiooni Eesti tööstusmaastikul, kasvatades tellimuste mahtu viiendiku võrra ja saavutades globaalse staatuse tuulegeneraatorite hoolduskeskusena. Kuigi ettevõtte müügitulu vähenes 36%, oli langus prognoositud ja seotud ärimudeli muutmisega teenusepõhiseks.

Euroopa konkurentsivõime kaob, see on tööstuskontserni ABB ülemaailmse juhi Morten Wierodi jaoks tõsine mure. Nii väitis Wierod eksklusiivses intervjuus Äripäevale.

Tööstustehnoloogiaettevõte ABB Eesti 2024. aasta investeeringud olid rekordilised - 8,58 miljonit eurot peamiselt Jüri tootmisüksuste laienemisse ja globaalse tuulegeneraatorite hoolduskeskuse arendamisse. Tegemist on mitmekordse kasvuga võrreldes eelnenud aastate 3,1 ja 3,61 miljoni euro suuruste investeeringutega.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.