Toiduliit nõuab valitsuselt mõjuanalüüsi toidukäibemaksu langetamise kohta
Toiduliit pöördus valitsuse poole nõudmisega algatada sisuline arutelu toiduhindade tõusu leevendamiseks ning koostada põhjalik mõjuanalüüs toiduainete käibemaksu võimaliku alandamise mõjudest.
„Peame hädavajalikuks, et valitsuse tasandil toimuks sisuline arutelu ja tehtaks konkreetsed otsused, mis aitaksid pidurdada toidukaupade hinnatõusu, väljuda sektoril langustrendist, kindlustada kodumaise tootmise kestlikkuse ning tagada Eesti toidujulgeoleku,“ seisab pöördumises.
Käibemaksu erisust toiduainetele võib kaaluda siis, kui on selge, kuidas teenitakse saamata jääv maksutulu, kuidas arvutusi ei tohi siin teha poliitikud, tööstus ega kaubandus, leiab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Kuigi toiduainete hinnatõus jätkub ka 2025. aasta alguses, lükkavad suurimad Eesti toidutööstused tagasi väite, nagu oleks tööstuse kasum lõpphinna kujunemisel ebamõistlikult kasvanud. Tööstusjuhid rõhutavad, et marginaalid on jätkuvalt madalad ning hinnakasv on tingitud sisendite - eriti tooraine, tööjõu ja energia - kallinemisest.
Toiduhind peegeldab kogu tarneahela kasvanud kulusid, mitte liigset kasumit tööstuses või kaubanduses, ja hinnangute andmisel tuleb arvestada kogu ahela toimimist, mitte pelgalt protsentuaalseid jaotusi, kirjutab Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.