On24 kogemus | Arti Kütt: AI-otsingu kasutaja ostab kolm korda rohkem tooteid

Pärnu tarneahelakonverents 2025 tõi 29.-30. mail Pärnu Kontserdimajja kokku üle 250 valdkonna eksperdi ja juhi. Tööstusuudised avaldab sündmuse meenutamiseks suure galerii.

Tehisintellekti (AI) kasutamine tööstuses ei kuulu enam pelgalt tulevikufantaasia valdkonda. Kiirelt arenevad tehnoloogiad, kasvav andmehulk ja surve tõsta efektiivsust on muutnud AI praktiliseks tööriistaks, mida ettevõtted üle maailma järjest enam kasutavad. Samas pole AI rakendamine lihtne – see eeldab muutusi nii tehnoloogilises kui ka organisatsioonilises plaanis.

Euroopa Liit saaks tõesti palju ära teha, et arendada välja ühine tugev kapitaliturg ja nii aidata kaasa euroliidu tööstusfirmade ekspordi kasvule. Ka Skandinaavia riikide esindajad räägivad valjult probleemist, et tööstusprojekte on keeruline finantseerida, ütles Pärnu Tarneahelakonverentsi vestlusringis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Temaga koos arutlesid Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ning Thermory tegevjuht Ragnar Koppel.

NATO innovatsiooniprogramm DIANA kuulutas välja uue taotlusvooru, kus otsitakse lahendusi kümnes strateegilises valdkonnas, alates autonoomsetest süsteemidest kuni kosmoseoperatsioonideni.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.