Metsatööstus ootab selgust: 70/30 osakaal annaks kindluse ja suuna sektorile
Valitsuse plaan määrata 70% Eesti metsadest majandusmetsaks on tekitanud terava vastasseisu looduskaitsjate, metsatöösturite ja metsakasvatajate vahel.
Kas 70% metsast peaks olema majandatav või hoopiski 30% maismaast kaitse all? Metsamajandajad ja looduskaitsjad on ühel meelel vaid selles, et selgust on metsanduses vaja.
Foto: Andras Kralla
Valitsuse koalitsioonileppesse jõudnud eesmärk määratleda 70% Eesti metsadest majandusmetsadena on käivitanud ulatusliku debati, mille keskmes on küsimus, kuidas leida tasakaal looduskaitse ja metsandussektori arenguvajaduste vahel.
Valitsus langetas täna põhimõttelise otsuse kujundada Eesti metsanduspoliitika aluspõhimõtted viisil, mis sätestab seadustes selge vahekorra: kuni 70 protsenti metsamaast jääb majandusmetsadena kasutusele, kuni 30 protsenti aga kaitse alla.
Kliimaminister Yoko Alender esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.
Metsanduses on vaja leida tasakaal eri huvide vahel, aga samuti pikka, vähemalt aastani 2050 kehtivat plaani, rõhutas Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming ministeeriumi ettevalmistamisel olevat metsandusreformi tutvustades.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.