Valitsus astus metsanduse põhimõttelise sammu: 70% Eesti metsadest jääb majandamiseks, 30% looduskaitseks
Valitsus langetas täna põhimõttelise otsuse kujundada Eesti metsanduspoliitika aluspõhimõtted viisil, mis sätestab seadustes selge vahekorra: kuni 70 protsenti metsamaast jääb majandusmetsadena kasutusele, kuni 30 protsenti aga kaitse alla.
Kliimaministeerium tutvustas täna kooskõlastusringile saadetud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketti, mis tooksid metsandusse puupõllud, rohkem püsimetsandust ja lageraie keelu kaitsealadel. Kaitse all olevate alade pindala kasvab kuni 30% EEsti maismaast, kuid mitte rohkem.
Metsanduses on vaja leida tasakaal eri huvide vahel, aga samuti pikka, vähemalt aastani 2050 kehtivat plaani, rõhutas Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming ministeeriumi ettevalmistamisel olevat metsandusreformi tutvustades.
Eesti Erametsaliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Metsandusfoorumil tõdeti, et poliitilisest populismist kantud metsanduspoliitika vähendab meie metsandussektori efektiivsust ja sellest on paljuski tingitud ka puidutööstuse tootmismahtude langus.
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.