Eamets: Eesti toidutööstuse ekspordi kasv sõltub lisandväärtusest, mitte toorainest
Eesti toidutööstuse suurim võimalus kasvu saavutada peitub ekspordis, kuid praegu veab seda pigem tooraine müük kui väärindatud toodang, nentis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets toidutööstuse aastakonverentsil „Kuidas säilitada konkurentsivõime?“
“Me ei ole toitu eksportiv riik, sest me ei väärinda seda piisavalt ," ütles Raul Eamets toidutööstuse aastakonverentsil.
Foto: Erlend Štaub/Toiduliit
„Julgen väita, et me ei ole toitu eksportiv riik – me ei väärinda seda piisavalt,“ ütles Eamets. Tema sõnul näitab tooraine osakaalu ülekaal ekspordis, et sektori innovatsioonivõime ja lisandväärtuse loomise potentsiaal on suures osas kasutamata.
Eesti toidutööstus seisab silmitsi mitme samaaegse kriisiga, mis seavad kahtluse alla sektori senise jätkusuutlikkuse. Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits rõhutas Toiduliidu aastakonverentsil, et olukorra leevendamiseks on vaja kiiret ja sihipärast riigi sekkumist.
Eksperdid analüüsivad viies tööstusvaldkonnas toimuvat
Eesti tööstussektor on suurest langusest välja tulnud ning liigub edasi ettevaatliku optimismi kursil, hindavad eksperdid. Ettevaatlikuks teevad aga kõrge energiahind ning geopoliitika, eriti USA-Venemaa teljel toimuv.
Olukorras, kus tarbijate ebakindlus on laes ja poes ostetakse aina enam soodushinnaga tooteid, tuleb toidutööstusel tegeleda ka aina kasvavate sisendkuludega ja silmitsi seista uute maksutõusudega. See omakorda on survestamas kasumeid, millest omakorda sõltuvad investeeringud.
igus kui tuntud masinaehituslike komponentide tarnija on jõudsalt edasi arendanud võimekust robotlahenduste osas. Lineaarrobotite puhul pakutakse reeglina standardlahendusi, milleks on käigupikkused mõõtudes 2000 x 2000 x 1000 mm. Kuid siis esitas huvitava väljakutse ettevõte Metaprint, kes vajas rätsepalahendust tööalaga 4700 x 2600 x 900 mm.