Tehasejuhtide keskmine brutopalk kasvas 1. kvartalis aastaga 6,3% 3630 euroni, selgub statistikaameti andmetest.

- Tehasejuhtide suurim keskmine palk on Pärnumaal.
- Foto: Liis Treimann
Tehasejuhtide üleriigiline keskmine brutopalk kerkis tänavu 1. kvartalis aastaga 6,3% 3630 euroni, selgub statistikaametilt Tööstusuudistele saadetud andmetest. Aasta varem ehk 2024. aasta 1. kvartalis teenisid tehasejuhid 3414 eurot.
Tööstusuudised vaatleb tehasejuhtide bruto- ja mediaanpalku maakondade lõikes ning võrdleb Harju, Ida-Viru, Pärnu ja Tartu maakondade tehasejuhtide palku 1. kvartalis.
Veel selgub andmetest, et tehasejuhtide 1. kvartali mediaanpalk kasvas aastaga 14,9% 3115 euroni, aasta varem oli riiklik keskmine mediaanpalk 2710 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tehasejuhtide keskmine brutopalk maakonniti alates 1. kvartalist 2024 kuni 1. kvartalini 2025:
Tehasejuhtide mediaanpalk maakonniti alates 1. kvartalist 2024 kuni 1. kvartalini 2025:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstusuudised teeb põhjaliku ülevaate töötleva tööstuse 10 ametirühma mediaan- ja keskmistest palkadest 2024. aasta neljandas kvartalis.
Tööstusuudised.ee teeb põhjaliku ülevaate töötleva tööstuse 10 ametirühma mediaan- ja keskmistest palkadest 2024. aasta kolmandas kvartalis.
Kõrgeim töötasu on endiselt Pärnumaa tehasejuhtidel, kuid kiire palgahüppe on teinud ka Ida-Virumaa tehasejuhtide palk, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusuudised.ee tegi statistikaameti andmetest analüüsi. Luubi all oli statistikaameti andmetes esinev ametinimetus “tehasejuht” ning tema mediaan- ja keskmine palk 2024. aasta 1. kvartalis maakondade lõikes. Eesti tehaste juhtide üldine keskmine palk kerkis 1. kvartalis aastatagusega võrreldes 6,3%.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.