5 tööstusjuhti AI-st: tehisintellektist on saamas aina olulisem osa tööstusest
Tehisintellekti (AI) roll Eesti tööstuses on kasvamas, kuid erinevate tööstusharude juhid hindavad selle mõju ja rakendusvõimalusi erinevalt, selgus Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusest.
Tallinna Tehnikaülikool loob esmakordselt Eestis informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava, et koolitada nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris üha enam vajatud AI spetsialiste.
Tehisintellekt (AI) muutub igapäevaelus üha tavalisemaks ja leiab üha rohkem rakendust ka tööstuses. Nõo Lihatööstuse ja Aquaphori näited näitavad, kuidas ettevõtted neid võimalusi ja väljakutseid lahendavad.
Nõo Lihatööstus võttis Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest esimesena kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele.
Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas äsja uue tehase avanud Aquaphor Toolingu tegevjuht Janek Kiudorv ja Aquaphor Internationali ekspordidirektor Anu Hännikäinen. Lisaks on külas tehast laiendav ja mullu edukalt tehisintellekti juurutanud Nõo Lihatööstuse juht Ragnar Loova.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.