Tänases Riigikogu infotunnis käsitleti kaitsetööstuspargi rajamise kulgu, mis saadikute hinnangul ei ole liikunud nii kiiresti, kui praegune geopoliitiline situatsioon nõuab.

- Kaitseminister Hanno Pevkur Ämari lennubaasi taasavamisel. Ämarisse planeerib riik nn “minikaistetööstusparki.”
- Foto: Liis Treimann
Riigikogu liige Tõnis Lukas küsis Riigikogu infotunnis, miks võtab kaitsetööstuspargi rajamine nii kaua aega ja planeeringut ei ole kehtestatud, olgugi et pargi viis võimalikku asukohta on välja valitud. „Meil on kiire, kas või selleks, et anda oma tootjatele või partneritele võimalus hakata kiiresti tootma oma turule, väljapoole moona, droone,“ sõnas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) korraldatud valikpakkumise tulemusel alustab Ämari sõjaväelinnakus laskemoona tootmist 2025. aasta kevadel Nitrotol OÜ.
RKIK loob ettevõtetele valikpakkumise teel võimaluse alustada lahing- ja laskemoona tootmisega Ämari sõjaväelinnakus juba järgmise aasta alguses.
Jutul käinud 30 huvilist
Kaitseministeeriumis on käinud juttu tegemas umbes 30 huvilist, kes tahavad hakata Eestis laskemoona tootma, kohalike ettevõtjate kõrval ka Euroopa suurimad moonatootjad.
Kaitseministeerium valis välja viis potentsiaalset asukohta, kuhu rajada laskemoonatehas ning kaitsetööstuspark.
igus kui tuntud masinaehituslike komponentide tarnija on jõudsalt edasi arendanud võimekust robotlahenduste osas. Lineaarrobotite puhul pakutakse reeglina standardlahendusi, milleks on käigupikkused mõõtudes 2000 x 2000 x 1000 mm. Kuid siis esitas huvitava väljakutse ettevõte Metaprint, kes vajas rätsepalahendust tööalaga 4700 x 2600 x 900 mm.