Eesti president Alar Kariselt saab riikliku teenetemärgi tänavu ka kaitsetööstuse edendaja ja ettevõtte DefSecIntel asutaja Jaanus Tamm, kes ütles pikas intervjuus Äripäeva raadios, et sellest sektorist tuleb Eestile lähikümnendil mitu uut miljardifirmat ehk ükssarvikut.
Kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel juht Jaanus Tamm ütles, et täna tulevd noored insenerid meie ettevõttesse tööle missiooniga Euroopa julgeolekusse panustada. “Olen seda kuulnud ka teistelt kaitsetööstusfirmade juhtidelt,” lisas ta ning tõdes, et suhtumine on viimasel ajal väga palju muutunud just noorte seas.

Seotud lood

TOP
  • 16.12.24, 07:00
Suur tööstuse TOP 2024: võitja tuli, nägi ja võitis
Nimekirjas 550 tööstusettevõtet!
Eesti tööstussektori kõiki harusid koondava TOPi esikohale tuli vaid kuus aastat tagasi garaažis alustanud Defsecintel Solutions AS, mis toodab autonoomseid ja mobiilseid seire- ning droonitõrje süsteeme. Kaitsetööstusele läheb ka teine koht – droonitootja Threod Systems AS.
Uudised
  • 05.02.25, 11:42
Riikliku teenetemärgi saab tänavu 157 inimest
Nende hulgas on ka 9 tööstusega seotud juhti
Presidendilt saavad tänavu teenetemärgi erinevate tööstusvaldkondade esindajad. Mitmed neist on seotud toiduainetööstusega.
Uudised
  • 29.01.25, 08:15
Ragnar Sass: Eesti on Euroopa suurim kaitsetööstuse arenduskeskus. “Plahvatuslikult areneb droonide ökosüsteem”
Iduinvestor, Pipedrive’i kaasasutaja ja Ukraina toetaja Ragnar Sass ütles Äripäeva raadios, et Ukraina kõrval on Eestis tänaseks Euroopa kõige suurem ja akiivsem kaitse- ja ründedroonide arenduskeskus.
Saated
  • 09.01.25, 09:52
Masina- ja metallitööstuse TOPi võitja Defsecintel: kiiremaks tootearenduseks on meil Ukrainas oma tiim
Eelmise aasta masina- ja metallitööstuse TOPi võitnud Defsecintel Solutionsi juht Jaanus Tamm ütleb, et tänapäeval on kommertskasutuses mitmesugust tehnikat, mis sobib edukalt kaitsetööstusele: neile on iseloomulik suhteline odavus ja neid saab kiiresti toota.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele