Eestis taastati terviklikult esimene turbatootmisala

Eesti turbatööstused oleksid suutelised taastama palju rohkem kasutusest väljas olevaid alasid kui senini, kuid selleks vajalike lubade saamine võib võtta aastaid. Eesti Turbaliidu tegevjuhi Jüri Tiidermanniga räägime turbatööstuse käekäigust laiemalt.

Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab turbaliit.

Eesti Turbaliidu väitel on riik maakasutuse poliitikas sektori keskkonnamõju aastaid üle hinnanud ning valede andmete põhjal on turbatööstuse arvele pandud ligi 7 miljonit tonni üleliigset CO2 heidet. Süüdistus tugineb kahele liidu tellitud uuringule.

Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust. Ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.

Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.