Suurbritannia väljaanne Supply Chain Digital tõi välja 10 peamist tarneahelariski, millega ettevõtjad üle maailma peavad iga päev arvestama.

- Kaupa täis merekonteinerid.
- Foto: Liis Treimann
Ehkki Suurbritannia väljaanne rõhutab riskidena nii euroliidust välja astumist (Brexit) kui ka kohaliku inflatsiooniga kaasnevaid probleeme, on tegemist väljakutsetega, mis kehtivad kõikjal maailmas.
Tarneahela riskid viitavad võimalikele häiretele ja ebakindlusele, mis võivad mõjutada kaupade ja teenuste voogu tarnijatelt tarbijateni, kirjutab väljaanne. Need riskid võivad tuleneda erinevatest allikatest, sealhulgas geopoliitilistest pingetest, looduskatastroofidest, küberrünnakutest ja majanduslikust ebastabiilsusest.
Tõhus tarneahela riskide juhtimine on äärmiselt oluline, et ettevõtted suudaksid säilitada oma tegevuse järjepidevust ja minimeerida rahalisi kahjusid.
Millised on Supply Chain Digitali hinnangul 10 peamist tarneahela riski tänases majanduskeskkonnas?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eile õhtul kuulutati Aasta tarneahelajuhiks 2024 Oliver Kotkas, kes on praegu elektroonikatööstuse ja ringmajandusettevõtte Foxway operatsioonide juht.
Tööriistad tarneahelate juhtimiseks ja 4 nõuannet tippjuhtidele
Viimastel aastatel on tootmisettevõtted pistnud pidevalt rinda erinevate kriisidega. Foxway operatsioonide juht Oliver Kotkas jagas mai lõpus toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsil soovitusi ja nõuandeid, kuidas sellistes tingimustes tarneahelat juhtida. Kui oled paika pannud strateegia, et sul peab olema ka alterntiivne tarnija, siis sellel hetkel, kui kriis on käes, on see väga meeldiv tunne, kirjeldas Kotkas ettekandes.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.