Majanduslangust tõukasid tagant energeetika ja tööstus
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.
Suurima positiivse panusega tegevusalade hulgas oli ka metsandus.
Foto: Toomas Kelt
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab majandus võrreldes eelmise aastaga kergeid paranemise märke. „Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga aga olulisi trendimuutusi ei olnud, majandusse positiivselt panustanud tegevusalasid oli jätkuvalt vähe,“ selgitas Müürsepp.
Eesti sisemajanduse koguprodukt kahanes selle aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga vähenes ligikaudu 2,1%, näitab statistikaameti kiirhinnang.
Eesti sisemajanduse koguprodukt kahanes möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3% ja oli jooksevhindades 37,7 miljardit eurot, teatas statistikaamet.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.