Jäätmereform ja sellega kaasnev pakendimaks, mida pole rakendatud üheski Euroopa Liidu riigis, muudab toidutootmise kallimaks, ütles Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits tänasel toidutööstuse 18. aastakonverentsil.
„Jäätmereformi väidetav eesmärk on olmejäätmete ringlussevõtu suurendamine. Olmejäätmete ringlussevõtt on meil tõesti veidi üle 30%, samas kui pakendijäätmetel on see üle 70%. Suur vahe on tingitud sellest, et pakendijäätmetega tegeleb meil tootjate poolt rahastatud taaskasutusorganisatsioonide (TKO) süsteem, olmejäätmete ringlussevõtu eest ei vastuta aga keegi,“ ütles Ipits.
Eesti ettevõtted elavad täna teadmatuses ja ebakindluses, sest ideid uuteks maksudeks, regulatsioonideks ja kohustusteks tuleb erinevatelt ministeeriumidelt samas tempos uudistega oma uksi sulgevatest ettevõtetest, ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp täna toidutööstuse 18. aastakonverentsi avakõnes.
Kuigi pankade majandusanalüüsid näitavad toiduainete hinnalangust, siis toiduainetööstuste juhid pikka hinnalangust ennustada ei julge. Ebakindlust on turul liiga palju, leiavad tööstusjuhid.
Täna toimuval XVI Toiduainetööstuse Aastakonverentsil pöördumisega esinenud Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits võttis kokku sektoris valitseva olukorra . Ipits nentis, et nii tarbijakäitumise muutmise uued trendid, kui ka uue valitsuse sihikuks võetud suunad muudavad toidutööstureid ootusärevateks.
Tootmises ei määra kiirust enam ainult masinad, vaid see, kui kiiresti ja täpselt liiguvad andmed. Kui info ei jõua õigel ajal õigesse kohta, muutub ka kõige paremini üles ehitatud protsess ebaefektiivseks.