Jäätmereform ja sellega kaasnev pakendimaks, mida pole rakendatud üheski Euroopa Liidu riigis, muudab toidutootmise kallimaks, ütles Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits tänasel toidutööstuse 18. aastakonverentsil.
„Jäätmereformi väidetav eesmärk on olmejäätmete ringlussevõtu suurendamine. Olmejäätmete ringlussevõtt on meil tõesti veidi üle 30%, samas kui pakendijäätmetel on see üle 70%. Suur vahe on tingitud sellest, et pakendijäätmetega tegeleb meil tootjate poolt rahastatud taaskasutusorganisatsioonide (TKO) süsteem, olmejäätmete ringlussevõtu eest ei vastuta aga keegi,“ ütles Ipits.
Eesti ettevõtted elavad täna teadmatuses ja ebakindluses, sest ideid uuteks maksudeks, regulatsioonideks ja kohustusteks tuleb erinevatelt ministeeriumidelt samas tempos uudistega oma uksi sulgevatest ettevõtetest, ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp täna toidutööstuse 18. aastakonverentsi avakõnes.
Kuigi pankade majandusanalüüsid näitavad toiduainete hinnalangust, siis toiduainetööstuste juhid pikka hinnalangust ennustada ei julge. Ebakindlust on turul liiga palju, leiavad tööstusjuhid.
Täna toimuval XVI Toiduainetööstuse Aastakonverentsil pöördumisega esinenud Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits võttis kokku sektoris valitseva olukorra . Ipits nentis, et nii tarbijakäitumise muutmise uued trendid, kui ka uue valitsuse sihikuks võetud suunad muudavad toidutööstureid ootusärevateks.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.