Autor: Harro Puusild • 15. aprill 2024

“Sageli algab koostöö meiega tootja enda kaubamärgi all, et teha kindlaks, kas koostöö sujub, kuidas kliendid reageerivad ja kuidas saame koos meeskonnana areneda,” selgitab Maciej Urbanski Tööstusuudistele Lidli koostööpõhimõtteid.

Urbanski lisab, et Lidli enda kaubamärgi alla saamine on tootja jaoks aga pikem protsess. “Meie kogemused paljudelt Lidli turgudelt näitavad, et tootjad peaksid olema valmis pikaajaliseks koostööks, mitte ühekordseks tarneks,” sõnab Maciej Urbanski, kes esineb ka tänavusel Pärnu tarneahelakonverentsil.

Järgneb intervjuu Maciej Urbanskiga:

Teie Pärnu tarneahelakonverentsi ettekanne keskendub heale meeskonnatööle ja sellele, kuidas selle tulemusel ka Eesti tooted piiri taha jõuavad. Milline on teie kui juhi vaade heale meeskonnatööle? Millised on teie meeskonna juhtimise põhimõtted?

Esimene oluline aspekt on avatud suhtlemine. Juhtidena anname tööle sisu ja mõtte, selgitades ettevõtte üldist visiooni ning tagades, et iga meeskonnaliige mõistab oma väärtust ja panust ettevõtte edusse.

Teiseks julgustame ja toetame oma meeskondi ning võimaldame neil ülesannetega toime tulla. Vastutasuks ootame kõigilt oma kohustuste täitmisel täielikku pühendumust.

Loomulikult julgustame juhtidena teadlikult oma meeskonnaliikmeid oma rollis ja ettevõtte sees kasvama. Meie ülesanne on olla valmis uuendusteks, järgides samal ajal oma ärimudeli põhimõtteid.

Usume kindlalt, et iga meie meeskonna liige annab Lidli heaks endast parima. Loome ettevõttes keskkonna, kus meie meeskonnal on julgust teha asju uutmoodi. Ja sama võib minu arvates öelda ka uute partnerlussuhete loomisel. See on meeskonnatöö, kus mõlemad pooled peavad osalema, kuulama, otsima võimalusi puutepunktide leidmiseks ja koos kasvama. Juhtidel on siin märkimisväärne roll olla teistele kõiges eeskujuks.

Kui rääkida konkreetselt ostu- ja hankejuhtide meeskondadest, siis millised nõuanded on teil neile?

Üks Lidli põhimõtetest on dünaamilisus. Meie ostujuhtimise meeskond koosneb professionaalsetest ja hästi kohanemisvõimelistest spetsialistidest. Jaekaubandus on kiiresti muutuv valdkond ja klientide eelistused muutuvad pidevalt. Samas on Eesti tarbijal välja kujunenud oma traditsioonid ja lemmiktooted, mida püüame sortimendi koostamisel arvestada. Ostujuhtidel on selle tasakaalu saavutamisel suur roll.

Kaks aastat enne Lidli Eesti turule tulemist tegi meie ostuosakond väga põhjalikku eeltööd, et tutvustada klientidele omabrändi tooteid ja tuua siia end mujal Euroopas õigustanud ärimudel. Kõik meie ostjad on saanu rahvusvahelisi kogemusi mõnes teise Lidli riigis, sest siin ei olnud poed avatud.

Lidli võrgustiku kaudu on ka Eesti toototed välisturgudele jõudnud. Kui avada pisut kaarte, siis kuidas ühe Eesti toote jõudmine teiste riikide poodide sortimenti alguse saab?

Lidli ärimudel põhineb oma kaubamärkidel ning meie eesmärk on arendada selliseid omamärgi tooteid ka kohapeal koos Eesti ja Baltikumi tootjatega. Sageli algab koostöö meiega tootja enda kaubamärgi all, et teha kindlaks, kas koostöö sujub, kuidas kliendid reageerivad ja kuidas saame koos meeskonnana areneda.

Meie kontseptsioon seisneb selles, et igas tootekategoorias on piiratud arv tooteid. See on tootjate jaoks väga ahvatlev, sest nad pääsevad riiulile ja saavad seetõttu üsna ekskluviise võimaluse enda tooteid müüa. Seega peab toode vastama Lidli ja meie klientidele ootustele nii kvaliteedi kui hinna osas.

Lidli enda kaubamärgi alla tulek on pikk protsess, ja meie kogemused paljudelt Lidli turgudelt näitavad, et tootjad peaksid olema valmis pikaajaliseks koostööks, mitte ühekordseks tarneks.

Ülioluline tingimus on kvaliteedinõuete täitmine. Tarnijapoolne eeltöö on pikaajaline protsess, mis koosneb mitmest etapist. Tarnija peab hankima vajalikud sertifikaadid, läbima mitu auditit ja olema igal ajal valmis edasisteks kvaliteediaudititeks. Seda tehes avaneb ettevõttele aga uks laiale ekspordipotentsiaalile Lidli võrgustiku kaudu kogu Euroopasse.

Kuidas hindate, mis sobib ja tõenäoliselt ka edu saavutaks?

Eelkõige peab toode vastama Lidli kõrgetele kvaliteedistandarditele. Pean siinkohal silmas IFS/BRC-sertifikaate. IFS-standardit tunnustavad paljud Euroopa jaemüüjad ja seda nõutakse nüüd ka omamärgi toodete tarnijatelt. Briti jaemüügikonsortsium töötas välja Global Food Standardi rahvusvahelise toidustandardina. Lisaks sellele nõuame vastavust Global G.A.P. standarditele. Põhjuseks on toiduainete kvaliteedi ja ohutuse tagamine tarbijatele vastavalt rahvusvahelistele kriteeriumidele.

Teine aspekt, millega arvestame kohaliku sortimendi arendamisel, on kohaliku turu eripära. Kindlasti on paljud märganud Lidli rahvusvahelisi eripakkumisi – Itaalia nädal, Kreeka nädal, Balkani nädal jne. Ka see on kohalike ettevõtete koostöö tulemus, mis on arenenud märkimisväärseteks ekspordimahtudeks. Usun, et ka suurepärastel Eesti toodetel on siin potentsiaali.

Milliste riikide poodidesse Eesti tooted on jõudnud ja kuidas need vastu on võetud?

Eesti tooted on Lidli kaudu jõudnud peamiselt Lätti, aga ka Soome, Poola, Leetu ja Slovakkiasse ning need on klientide poolt hästi vastu võetud.

Mida tootja ise veel ära teha saab, et Lidl otsustakse toote ka teiste riikide poodide sortimenti võtta?

Eesti toodete valik nii Eesti kui ka Läti Lidlis täieneb pidevalt. Alustasime kaks aastat tagasi Eestis mõne kohaliku tarnijaga, nüüdseks on meil partnereid üle 50 tootja ja liigume pidevalt edasi.

Julgustame Eesti tootjaid ja põllumehi meiega ühendust võtma ning oma tooteid pakkuma, et proovida, kuidas koostöö toimib. Eelkõige soovime julgust ja algatusvõimet.

Samuti soovitame üle vaadata oma tootmisprotsessid ja hankida vajalikud sertifikaadid, sest ainult läbi selle avanevad uksed suurtele turgudele. Meeskonnatöö Lidli ja tootja vahel on siin ülioluline.

Lidl Eesti ja Läti juhatuse esimees Maciej Urbanski kõneleb tänavusel Pärnu tarneahelakonverentsil teemal “Rahvusvaheline meeskonnatöö – kuidas LIDL kohalikke tooteid globaalsele turule aitab?” ning keskendub ettekandes meeskonnatööle ning jaeketi ja tarnija koostööle.

11. Pärnu tarneahelakonverents 2024 “Pööre” toimub 30.-31. mail Pärnu kontserdimajas. Täispika programmi ja pääsmed leiab SIIT.