• 03.04.24, 08:50

Läinud aastal deklareeriti keskkonnatasusid ligi 102 miljonit eurot

2023. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 102 miljonit eurot, mis on ligi 47 miljonit eurot vähem kui aastal 2022. Keskkonnaameti kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa täiendavalt ligi 400 tuhande euro võrra.
Keskkonnatasudest üle poole moodustasid maavarade kaevandamisõiguste tasud. Pildil paekivi kaevandamine.
  • Keskkonnatasudest üle poole moodustasid maavarade kaevandamisõiguste tasud. Pildil paekivi kaevandamine.
  • Foto: Julia-Maria Linna
Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe sõnul on keskkonnatasude eesmärk vähendada keskkonnakasutusega seotud keskkonnamõju ning kogutud tulu keskkonnaseisundi parandamiseks ümber jagada. „Keskkonnatasu eesmärk on mõjutada isikuid oma tegevust ümber korraldama, et neist lähtuv keskkonnamõju oleks minimaalne. Kulud, mis saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks tehakse, katavad keskkonna kasutajad ise ehk siis keskkonnatasu maksavad ettevõtjad, kelle tegevus nõuab keskkonnaluba. Keskkonnatasudest laekunud raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel ning kasutatakse keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja kaevandamisest tekkinud keskkonnakahjustuste heastamiseks,“ ütles Eesmäe.

Seotud lood

Uudised
  • 24.05.18, 13:29
Põlevkivi maksustamise reform sai avapaugu
Valitsus esitas parlamendile eelnõu, mis paneks põlevkivi ressursitasu sõltuma lõpptoodangu hinnast turul.
Uudised
  • 28.03.24, 15:00
Enefit Power konserveerib Balti elektrijaama koostootmisploki
Enefit Power konserveerib alates 1. aprillist vähemalt aastaks kahjumliku Balti elektrijaama koostootmisploki, soojusenergia tootmine jätkub elektrijaama gaasikatlamajas. Juhitava reservvõimsuse hoidmise kohustus tagatakse Auvere elektrijaama ja Eesti elektrijaama energiaplokkidega.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.08.25, 10:12
Energiatarkus, mis jääb sageli märkamatuks
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele