• 03.04.24, 08:50

Läinud aastal deklareeriti keskkonnatasusid ligi 102 miljonit eurot

2023. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 102 miljonit eurot, mis on ligi 47 miljonit eurot vähem kui aastal 2022. Keskkonnaameti kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa täiendavalt ligi 400 tuhande euro võrra.
Keskkonnatasudest üle poole moodustasid maavarade kaevandamisõiguste tasud. Pildil paekivi kaevandamine.
  • Keskkonnatasudest üle poole moodustasid maavarade kaevandamisõiguste tasud. Pildil paekivi kaevandamine.
  • Foto: Julia-Maria Linna
Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe sõnul on keskkonnatasude eesmärk vähendada keskkonnakasutusega seotud keskkonnamõju ning kogutud tulu keskkonnaseisundi parandamiseks ümber jagada. „Keskkonnatasu eesmärk on mõjutada isikuid oma tegevust ümber korraldama, et neist lähtuv keskkonnamõju oleks minimaalne. Kulud, mis saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks tehakse, katavad keskkonna kasutajad ise ehk siis keskkonnatasu maksavad ettevõtjad, kelle tegevus nõuab keskkonnaluba. Keskkonnatasudest laekunud raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel ning kasutatakse keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja kaevandamisest tekkinud keskkonnakahjustuste heastamiseks,“ ütles Eesmäe.

Seotud lood

Uudised
  • 24.05.18, 13:29
Põlevkivi maksustamise reform sai avapaugu
Valitsus esitas parlamendile eelnõu, mis paneks põlevkivi ressursitasu sõltuma lõpptoodangu hinnast turul.
Uudised
  • 28.03.24, 15:00
Enefit Power konserveerib Balti elektrijaama koostootmisploki
Enefit Power konserveerib alates 1. aprillist vähemalt aastaks kahjumliku Balti elektrijaama koostootmisploki, soojusenergia tootmine jätkub elektrijaama gaasikatlamajas. Juhitava reservvõimsuse hoidmise kohustus tagatakse Auvere elektrijaama ja Eesti elektrijaama energiaplokkidega.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.06.25, 10:39
Majandusekspert Valeria Kiisk: Eesti majandus vajab eksporti, kuid eksport vajab kindlat riskijuhtimist
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele