Utilitase kogemus | Millised on energiatootja ESG-põhimõtted?

Eesti ettevõtete seas on neid, kelle jaoks ESG ja kestlikkus on juba ammu argipäev, ent palju on ka neid, kes on siiani äraootavad. On neid, kes on hiljuti aktiivseks muutunud ja teinud investeeringuid, kuid samas ütlevad, et nad ei usu, et tehtud kulutused nähtavas tulevikus tagasi tooks. Omaette seltskond on neid, kes ütlevad otsesõnu, et ESG on eurobluff.

Mida peaksid ettevõtted alanud majandusaastal kestlikkuse arendamisel arvestama, et see avaldaks positiivset mõju nii ettevõtte majandusedule kui ka tugevdaks finantseerimis- ja investeerimiskindlust, selgitavad SEB ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas ja jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim.

Euroopa Liidu kliimaeesmärgid loovad jäätmekäitlussektorile uusi ärivõimalusi, kuid toovad jäätmekäitlejatele ka uusi kohustusi jätkusuutlikkuse raporteerimiseks, kirjutab KPMG keskkonna ekspert ja ESG trendide suunanäitaja Marilin Saluveer. Tööstused on aktiivselt otsimas võimalusi, kuidas oma tarneahelat lühemaks ja kindlamaks muuta ning kindlustada ligipääs väiksema jalajäljega ümbertöödeldud sisendmaterjalile.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.