• 21.03.24, 12:45

Plastigraanulite käitlemise eeskirjad karmistuvad

Valitsuses heaksiidu saanud plaan vähendada mikroplasti reostust kogu Euroopa Liidus tähendab karmimaid eeskirju ettevõtetele, kes käitlevad aastas üle viie tonni plastigraanuleid ja või on plastigraanulite vedajaid.
Plastide töötlemine.
  • Plastide töötlemine.
  • Foto: Toomas Kelt
„Euroopa Liidu riikides sattus 2019. aastal loodusesse pea 200 000 tonni väikseid plastiosakesi. See on võrdne enam kui 7000 veokikoormaga. Mikroplast saastab meie pinnast ja vett. Igal aastal sööme, joome ja hingame seeläbi sisse sadu tuhandeid väikseid plastiosakesi. Reostuse vähendamine aitab kaitsta nii meie tervist kui keskkonda,“ sõnas kliimaminister Kristen Michal.

Seotud lood

Arvamused
  • 30.08.23, 16:02
Ekspert teeb ülevaate: REACHi ohtlike ainete loetellu on tänavu lisatud 11 ainet
Lisatud aineid leiab: tintides, täiteainetes, pahtlites, plast- ja kummitoodetes
REACHi määrusega kehtestatud väga ohtlike kandidaatainete loetelu täieneb pidevalt ja tänavu on loetellu lisatud 11 ainet, kirjutab Äripäeva Akadeemia koolitaja ning LimeGreen Advisory regulatsioonide ja toodete vastavuse spetsialist Andra Gross. Selle aasta jooksul lisatud aineid võib leida tintides ja tindikassettides, polümeerides, liimides ja hermeetikutes, täiteainetes, pahtlites, krohvis, voolimissavis, plasttoodetes, kummitoodetes ja mujalgi.
Uudised
  • 17.05.23, 10:22
Rakvere ja Tallegg hakkasid kasutama ümbertöödeldavaid plastpakendeid
Rakvere ja Tallegg alustasid aprillikuus viilutoodete ehk sinkide ja vorstide viimist väiksematesse 100grammistesse pakenditesse PET-plastist pakendisse, mis on ümbertöödeldavad ja vähendavad seega oluliselt plasttoodete mõju keskkonnale.
Uudised
  • 06.07.22, 11:00
Plasti ja põlevkivi koostöötlemine on perspektiivikas
Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži doktorant Olga Pihl kaitses edukalt teadustöö polümeerjäätmete ringlussevõtust.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele