Fisheri retort: Pürolüüs on protsess, mille käigus toimub materjali kuumutamine kinnises retordis ilma õhu juurdepääsuta. Koospürolüüsi protsessis saadud õli saab kasutada kvaliteetsete vedelkütustena ning läbi järeltöötlemise ka plasti- ja keemiatööstuses.
Foto: ALLAN VOOL
Töö keskendub üle maailma suures koguses tekkivate polümeerjäätmete ringlusse võtmise võimaluste leidmisele. Teadustöös uuriti eelkõige Eesti põlevkivi ja polümeerjäätmete õhu juurdepääsuta kuumutamise ehk koospürolüüsi teoreetilisi ja praktilisi aluseid kasutades analüüsimiseks kaasaegseid uurimismeetodeid. Uuringu objektiks valiti kasutatud plastid ja autorehvid. Doktoritöö uudsus seisneb selles, et mõju koospürolüüsi protsessile uuriti erinevate enamlevinud polümeerjäätmete lisamisega Eesti põlevkivile nii üksikute komponentidena kui ka seguna.
Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus näitas keskkonnaminister Erki Savisaarele ja Riigikogu liikmetele põlevkivitööstuse tehnoloogiast tuntud lahenduste kasutamist jäätmete ringlusse võtmiseks.
Tallinna Tehnikaülikool tunnustas vabariigi aastapäeva eel aasta parimaid. 2021. aasta parimaks valitud arendustöö keskendus põlevkivi ja teiste orgaaniliste materjalide koostöötlemisele ning saadavate produktide omaduste uurimisele – et luua ringmajanduse toel uus kõrge lisandväärtusega tööstusharu.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.