Töö keskendub üle maailma suures koguses tekkivate polümeerjäätmete ringlusse võtmise võimaluste leidmisele. Teadustöös uuriti eelkõige Eesti põlevkivi ja polümeerjäätmete õhu juurdepääsuta kuumutamise ehk koospürolüüsi teoreetilisi ja praktilisi aluseid kasutades analüüsimiseks kaasaegseid uurimismeetodeid. Uuringu objektiks valiti kasutatud plastid ja autorehvid. Doktoritöö uudsus seisneb selles, et mõju koospürolüüsi protsessile uuriti erinevate enamlevinud polümeerjäätmete lisamisega Eesti põlevkivile nii üksikute komponentidena kui ka seguna.