Autor: Tööstusuudised.ee • 7. veebruar 2024
Biotehnoloogia võimaldaks toota üle poole maailmale vajalikust toormest
Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate kaasprofessor Kaspar Valgepea asub Euroopa Teadusnõukogu grandi toel looma uudset meetodit suure hulga rakutüvede geneetiliseks muundamiseks ja panema kokku teadmuskogu, mis kiirendab nii rakuvabrikute loomist, biotehnoloogia valdkonna teadustöö arengut kui ka ringmajandust toetavat teadmussiiret.
Kaspar Valgepea
Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool
Atsetogeensed bakterid on mikroorganismid, kes on võimelised sööma nii heitgaase kui ka gaasistatud orgaanilisi jäätmeid, seejuures ka kõige tavalisemat olmeprügi. Kui looduses esinevad bakteritüved suudavad toota üksikuid kasulikke ühendeid, siis bioinseneeria meetoditega bakteritüvede ainevahetuse ümberkujundamisel võiks selline gaasidega söödetud atsetogeen toota kütustes ja kemikaalides vajalikke ühendeid efektiivsemalt ning märksa suuremas valikus. Seda protsessi nimetatakse gaasfermentatsiooniks. Tegemist on tehnoloogiaga, mis on maailmas juba ka tööstuslikus kasutuses, kuid seni veel peamiselt etanooli tootmisel.
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!