Nõo Lihatööstus teeb koostööd Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga, et kaardistada Eesti toidu läbilöögi võimalusi mujal maailmas.

- Tööstuse jaoks on ekspordfimahu suurendamine väga oluline, kinnitab Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees SImmo Kruustük.
- Foto: Nõo Lihatööstus
„Fakt on, et Eesti toidul puudub ebaõiglaselt seni rahvusvaheline ja tõeliselt suur edulugu. Ja fakt on ka see, et Eesti toidutootmise ja laiemalt töötleva tööstuse jaoks on ekspordimahu suurendamine väga oluline,“ ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased turbulentsed ja kriisidest kubisevad aastad on lihatööstuse turutunnetuse pea peale pööranud. Nõo Lihatööstuse kohaselt tuleb järgmisi trende ja tarbijate soove ennustada vahel lausa kõhutunde pealt. Viimastel aastatel on neil tootearenduses olnud abi disainmõtlemise põhimõtete rakendamisest.
Elektri- ja puidutoodete ekspordi kukkumise tõttu langes novembris kaupade eksport 12% ehk 1,5 miljardile eurole. Import kukkus 19%.
HUUM alustas garaažiettevõttena, mis asus „kusagil Tartus“ ja valmistas keriseid. Kuid ettevõtte ambitsioon oli edasi kasvada nii garaažist kui ka Tartust. Selleks tuli valida omale ka ERP süsteem, mis ei jääks arengu tarbeks kitsaks, kuid ei tekitaks oma halduse või kulukuse poolt liigset koormust. Valikus olid mitmed tootmisele optimeeritud ERP süsteemid ja Odoo.