Senised saastetasud ei aita Michali sõnul enam kaasa keskkonna olukorra parandamisele ning neid tuleks lähema nelja aasta jooksul kõvasti kergitada. Riigikassa võit tuleks 22 miljonit eurot.
Kliimaminister saatis kiirkorras kooskõlastamiseks keskkonnatasude tõstmise ettepaneku, mille järgi tõstetakse saastetasumäärasid põlevkivi- ja ohtlikele jäätmetele, ning saaste paiskamise eest vette ja õhku.
Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets selgitas, et ennekõike vajab sisustamist "saastaja maksab" printsiip: need, kes keskkonnamõju tekitavad, peaksid ka suurema osa kuludest kandma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kasemets lisas, et 2015. aastast pole ohtlike ja põlevkivijäätmete tasu tõstetud ja nüüd tuleks sellega tegeleda. Aga selleks, et mõju ei oleks sektorile massiivne ja ootamatu, jaotatakse see nelja aasta peale. Kasemets selgitas, et tööstusel on vaja õigusselgust, perspektiivi ja kohanemisaega. Iga-aastane tasude tõstmine uue otsusega näiks seega tema sõnul rohkem tõmblusena.
Tasusid tõstetakse alates tulevast aastast järk-järgult kuni 2027. aastani. Kui ühekordsed laekumised kõrvale jätta, siis tuli eelmisel aastal riigikassasse praegu muudetatavatest tasudest 31 miljonit eurot, 2027. aastal peaks tasude tõusu korral laekuma 53 miljonit eurot.
Loe pikemalt sellest, mida arvavad sellest plaanist ettevõtjad, pikemalt Äripäevast.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.