Senised saastetasud ei aita Michali sõnul enam kaasa keskkonna olukorra parandamisele ning neid tuleks lähema nelja aasta jooksul kõvasti kergitada. Riigikassa võit tuleks 22 miljonit eurot.
Kliimaminister saatis kiirkorras kooskõlastamiseks keskkonnatasude tõstmise ettepaneku, mille järgi tõstetakse saastetasumäärasid põlevkivi- ja ohtlikele jäätmetele, ning saaste paiskamise eest vette ja õhku.
Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets selgitas, et ennekõike vajab sisustamist "saastaja maksab" printsiip: need, kes keskkonnamõju tekitavad, peaksid ka suurema osa kuludest kandma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kasemets lisas, et 2015. aastast pole ohtlike ja põlevkivijäätmete tasu tõstetud ja nüüd tuleks sellega tegeleda. Aga selleks, et mõju ei oleks sektorile massiivne ja ootamatu, jaotatakse see nelja aasta peale. Kasemets selgitas, et tööstusel on vaja õigusselgust, perspektiivi ja kohanemisaega. Iga-aastane tasude tõstmine uue otsusega näiks seega tema sõnul rohkem tõmblusena.
Tasusid tõstetakse alates tulevast aastast järk-järgult kuni 2027. aastani. Kui ühekordsed laekumised kõrvale jätta, siis tuli eelmisel aastal riigikassasse praegu muudetatavatest tasudest 31 miljonit eurot, 2027. aastal peaks tasude tõusu korral laekuma 53 miljonit eurot.
Loe pikemalt sellest, mida arvavad sellest plaanist ettevõtjad, pikemalt Äripäevast.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.