Hiljuti Riigikogus usaldushääletusega seotud maksumäärade muutus tõstab järgmisel kolmel aastal alkoholiaktsiisi viis protsenti aastas. Eelnõu seletuskirja järgi on aktsiisi tõstmise eesmärgiks kasvatada aktsiisitulu ja vähendada alkoholi kättesaadavust. Tööstusuudiste küsitletud joogitootjate esindajad selle eesmärgi täitumisse ei usu.

- Põhjala Pruulikoja tegevjuht Ivar Aus.
- Foto: Arno Mikkor
Alkoholiaktsiisi tõsteti viimati 2018. aastal. Uue seaduse järgi tõuseb see nüüd aastatel 2024–2026 viis protsenti aastas. „Antud maksutõus ei ole küll drastiline, kuid koos käibemaksu ja muude maksude ja hindade tõusuga avaldab see kindlasti tarbijale mõju,“ arvab Põhjala Pruulikoja tegevjuht Ivar Aus. Lisades sinna juurde ka käibemaksu tõusu ja kaubanduse juurdehindluse, on aktsiisitõusu mõju alkoholi väljamüügihindadele tuntav, lisab A.Le Coq´i turundusdirektor Katrin Vernik. Kindlasti vähendab see ka müügitulemusi, usuvad tootjad. Kuid see pole tegelikult kõige suurem mure.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu võttis täna vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, millega tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, et suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust.
"Tööstusuudised eetris" saates on külas Saku Õlletehase juht Jaan Härms, kellega on juttu maksudest, majandusest, investeeringutest, pakenditest, tööjõust, Venemaast, Valgevenest, Ukrainast ja paljust muust.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.