Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.
- Eesti Energia elektrijaam. Foto: Andras Kralla
Tööstus- ja energeetikaettevõtete heide on võrreldes 2013-2020 kauplemisperioodi algusega siiski märkimisväärselt vähenenud - ligikaudu 7,5 mln tonni CO2 võrra ehk umbes 47%. „Üheksa aasta lõikes on heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate Eesti ettevõtete CO2-heide vähenenud pea poole võrra, kuna süsinikuturg on loonud konkurentsieelise väiksema heitkogusega osalistele ja on soodustanud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõttu,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.
Seotud lood
Energeetikaga seotud probleeme on viimastel aastatel palju lisandunud, sest rohepööre ja majanduskriis raputavad ühiskonna ja majanduse alustaladeni läbi, kirjutab volitatud elektriinsener ja Energiatehnika juht Jüri Joller.
Meie mets enam ei seo, vaid emiteerib CO2 juurde. Me sõna otseses mõttes toetame metsa põletamist - eelmisel aastal 74 miljoni euroga. Ilmselgelt peavad raiemahud Eestis vähenema ning kokkuvõttes puidu kasutus energeetikas langema. Vabalt turult väljub ka põlevkivi, kirjutab Eesti Gaasi juht Margus Kaasik Äripäeva infopanga energeetikasektori konkurentsiraportile antud kommentaaris.
ESG juhtimine on vajalik nii suurettevõtetele kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. ESG eesmärke, strateegiaid, arengut ja raporteid küsivad partnerid, kliendid, pangad ja regulaatorid. Kuidas ESG abil oma riske ja võimalusi leida?