Euroopal on suured biomajanduse eesmärgid, aga kas ka Eestil?

Viru Keemia Grupi korraldatud Keskkonnapäeval arutlesid teadlased, keskkonnavaldkonna eksperdid ja poliitikakujundajad ning poliitikud, millised võimalused on Eesti ühe suurima loodusressursi, puidu väärindamisel.

Eestil puuduvad läbimõeldud seisukohad Euroopa kliimapöörde läbirääkimistel osalemiseks ning siseriiklikult siduv poliitika, mida toetaks ühiskondlik kokkulepe, leiab põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupi juht Ahti Asmann. Selle tulemusel kannatab investeerimiskeskkond ning tekib oht, kus meie kliimaeesmärgid pannakse meie eest paika.

Ernst & Young Baltic AS metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et puidu keemilise töötlemisega tegelevates ettevõtetes oli 2018. aastal lisandväärtus töötaja kohta ligi 183 000 eurot. See ületab kuuekordselt Eesti töötleva tööstuse keskmist, mis oli võrreldaval perioodil Eurostati andmete kohaselt 30 000 eurot.

Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.