RMK kalakasvatustalituse töötajad viisid hiljuti tuhat üheaastast noorkarpi Põlula kalakasvanduse laborist tagasi Lahemaale oma kodujõkke. Neil üheaastastel karbikestel on nüüdsest lootust elada rohkem kui saja aasta vanuseks, ent nende eelkäijail pole juba ligi viiskümmend aastat seda võimalust olnud.

- RMK looduskaitseosakonna rahvusvaheliste looduskaitseprojektide koordinaator Mihkel Järveoja paigaldab jõkke vaiasid, mille külge kinnitatakse plaadid noorte ebapärlikarpidega.
- Foto: Kristiina Viiron/RMK
Kuna on suur risk, et ebapärlikarbid, kes on vaevu palja silmaga märgatavad, võivad ka veel jõepõhjas hukka saada, kasvavad nad jõevees spetsiaalsetel plaatidel. Neid käivad RMK kalakasvatustalituse ja Keskkonnaameti töötajad kord või paar nädalas setetest puhastamas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.