Kergmetalltaarat valmistava Metaprinti tegevjuht Martti Lemendik ütles Äripäevale, et nad hakkasid Venemaale tõesti uut tehasehoonet rajama, kuid projekt külmutati. "Ilmselgelt ei ole sinna mõtet raha kulutada," tõdes ta.

- Kergmetalltaarat valmistava Metaprinti tegevjuht Martti Lemendik ütles, et firma äri Venemaal võidakse riigistada, kui vastav seadus vastu võetakse – praegu on see parlamendis arutamisel. Üks variant oleks äri seal maha müüa, kuid Lemendiku sõnul on see keeruline teema.
- Foto: Liis Treimann
Metaprinti tarnitavad tooted on sanktsioonide paketis juba kirjas ning varsti ei saa neid enam tarnida. Seejärel pole Vene tehases ka töötajaid vaja. Lemendiku sõnul jätavad nad mingisugused töökohad ikkagi alles, sest keegi peab varadel silma peal hoidma.
Metaprinti äri Venemaal võidakse ka riigistada, kui vastav seadus vastu võetakse – praegu on see parlamendis arutamisel. Üks variant oleks äri seal maha müüa, kuid Lemendiku sõnul on see keeruline teema. Vene äri kadumisega kaotab Metaprint umbes 13 protsenti käibest. 2020. aastal oli firma käive ligi 70 miljonit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kergmetallpakendeid tootva Metaprindi aastat ei mõjutanudki läinud aastal enim koroonapandeemia, vaid hoopis Venemaa keskpank, kes otsustas lasta rubla vabalangusse, seisab ettevõtte aruandes.
"Kõiki rekordeid on juba liigutatud – päeva, kuu ja mis iganes lõikes, ükskõik mis tehases, ükskõik mis riigis," ütles kergmetalltaarat valmistava ettevõtte Metaprint tegevjuht Martti Lemendik. Suure nõudluse täitmine on toonud omad murepilved.
Kui suletud Kesk- ja Lõuna-Euroopa koroonapiirangud pitsitavad Eesti ettevõtjate eksporti, pakub Skandinaavia olukorrale väikest leevendust.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.