Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord märtsis hea, ent 6 kuu prognoos näitab olukorra halvenemist. Majanduskasv aeglustub, kuid peamiselt toimub see möödunud aasta kõrgema võrdlusbaasi tõttu.
Kiire majanduskasv jätkus ka aasta lõpus ning seda iseloomustas Eesti tootjatele langenud rahasadu välisturgudelt, edaspidi jääb majanduskasvu varjutama nii ressursside nappus kui sõda Ukrainas.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.
Nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb ulatuslik määramatus, sest nii toormete hinnad kui ka tarneahelaprobleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust ja lääneriikide sanktsioonidest Venemaale, selgub Eesti Panga pressiteatest.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.