Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord märtsis hea, ent 6 kuu prognoos näitab olukorra halvenemist. Majanduskasv aeglustub, kuid peamiselt toimub see möödunud aasta kõrgema võrdlusbaasi tõttu.
Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsikuu hinnangutest nähtub, et 6 kuu pärast ehk tänavu sügisel on Eesti majandusolukord halvem kui praegu. Eelkõige väljendub see majanduskasvu märgatavas aeglustumises võrreldes 2021. aastaga. EKI 2022. aasta SKP tõusu prognoos on 1 protsent.
Kiire majanduskasv jätkus ka aasta lõpus ning seda iseloomustas Eesti tootjatele langenud rahasadu välisturgudelt, edaspidi jääb majanduskasvu varjutama nii ressursside nappus kui sõda Ukrainas.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.
Nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb ulatuslik määramatus, sest nii toormete hinnad kui ka tarneahelaprobleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust ja lääneriikide sanktsioonidest Venemaale, selgub Eesti Panga pressiteatest.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.