Käsitööõlle müüjate majandusaasta aruannetest selgub, et koroonaviirus andis küll valusa hoobi, kuid käesolevale aastale vaadatakse pigem optimistlikult.

- Koroona-aasta lõi käsitööõlle müüjad peaaegu pikali, aga alanud aastast oodatakse tulemuste visa taastumist.
- Foto: Raul Mee
Nii märgib Eesti üks tuntumaid käsitööõlletootjaid Põhjala oma aruandes, et koroonapandeemia mõju ettevõtte tegevusele hakkas ilmnema läinud veebruaris, mil hakati järk-järgult kehtestama olulisi piiranguid toitlustusele ja kaubandusele esialgu Aasias ning seejärel üle maailma. Eestisse jõudsid piirangud märtsis, mil ettevõte oli sunnitud sulgema oma õllerestorani, poe ja pruulikoja ekskursioonid, mis annavad kokku ligikaudu 30% Põhjala grupi ehk tootmise ja hulgimüügiga tegeleva Põhjala Brewingu ning jaemüügiga tegeleva tütarettevõtte Põhjala Retaili müügitulust. Löögi sai ka eksport.
Pandeemia kärpis Põhjala läinud aasta müügitulu 18,3%, 3,8 miljoni euroni. Ettevõtte ärikahjum oli 67 000 eurot ja puhaskahjumiks kujunes 370 000 eurot.
Lehe Pruulikoja jaoks oli läinud aasta algus ajaloo parim. Aasta kokkuvõtteks kogunes käivet 446 000 eurot, ettevõte jäi 131 000 euroga kahjumisse. 2019. aastal tegi Lehe 629 000 eurot käivet ja teenis veidi enam kui 15 000 eurot kasumit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.