Tööstusettevõtted peavad aasta pärast koroonakriisi puhkemist hakkama saama õhema rahakotiga. Peale selle maadlevad firmad ka ise koroonaga, mis võib tehased täiesti lukku keerata.
- Kui töötajad koroona läbi põevad, on sellel üks pluss. „Täna on samad inimesed nagu vaktsineeritud,“ ütles ühe ettevõtte juht. Foto: Liis Treimann
„Mingi moment olin tehases üksinda,“ ütles Vasara juht Renaldo Kirs. Vasar asub Maardus, mis kerkis järsku Eesti üheks raskeimaks koroonakoldeks. Vasara töötajatest 40 protsenti põeb juba poolteist nädalat koroonat.
Kirs pidi käised üles käärima ja suutma haigestunud töötajaid asendada. Ise pusides lootis ta üles leida ka mittevajalikud ametikohad. Läks teisiti. „Järeldasin, et inimesed, kes on ära, on vajalikud. Proovisin küll leida üleliigseid ametikohti, aga neid ei ole,“ lausus Kirs naeruselt.
Rahaliselt pole naerda aga millegi üle, kukkumine on olnud firma jaoks pooleteise nädalaga umbes 30 protsenti. Täpset summat Kirs ei öelnud.
Tõdemuse peale, et on raske ette kujutada, kuidas Kirs üritab üksinda ettevõtet käigus hoida, puhkes ta naerma: „Ma ka ei kujutanud seda ette. Kõik võtsid telefoni, juhendasid mind oma osaga. Naljaga pooleks võib öelda, et nädalaga õppisin kõikide ametite kohta rohkem kui muidu. Keeruline on muidugi, keemikuks ikka ühe päevaga ei õpi.“
Harju Elektri, Hekoteki, Radius Machiningu, Chemi-Pharmi ja teiste ettevõtete kommentaare saab lugeda täispikast artiklist
Äripäevast.
Seotud lood
Pakendivaldkond on majanduse peegel, sest pakendite tellimuste maht näitab selgelt, kuidas läheb ettevõtetel toidu-, elektroonika-, mööbli- või keemiatööstuses. Multipakend Tootmine OÜ tegevjuht Mihhail Tšernjak nendib, et ajad pole lihtsad, kuid tänu heale partnerlusele pikaajalistele klientidega saadakse hakkama ka keerulisematel perioodidel.