Majanduse taastumine on habras ja ebaühtlane

Eesti majandus jätkas kolmandas kvartalis tagasihoidlikku kasvu, mille peamiseks veduriks oli töötlev tööstus. Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes mulluse sama ajaga 0,9%.

Eesti ekspordi struktuuris ei ole selgelt näha, et me oleks liikumas väärtusahelas ülespoole ja pakuksime muule maailmale järjest kõrgtehnoloogilisemaid tooteid, leiab Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla värsket väliskauabanduse statistikat uurides.

Kuigi Eesti töötleva tööstuse tootmismahud kahanesid septembris aastataguse ajaga võrreldes 0,4%, hindavad pankade ökonomistid olukorda ettevaatlikult optimistlikuks. Seda aga tingimusel, et sisenõudlus tugevneb ja Põhjamaade ehitusturg taastub.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.