Tööstuse brutopalk kerkis esimeses kvartalis 5,1 protsenti

Töötleva tööstuse keskmine brutopalk kerkis tänavu esimeses kvartalis 5,1 protsenti 1342 euroni, teatas statistikaamet. Riigi keskmine brutokuupalk oli tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Töötleva tööstuse keskmine brutopalk kerkis tänavu esimeses kvartalis 5,1 protsenti 1342 euroni. Aasta varem samal ajal oli tööstuse brutopalk 1277 eurot.

Mäetööstuse brutopalk kasvas esimeses kvartalis aga 1,9 protsenti 1699 euroni. Aasta varem oli mäetööstuse keskmine palk 1667 eurot.

Riigi keskmine brutokuupalk oli tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langes esimese kvartali brutokuupalk 4,6 protsendi võrra.

Statistikaameti analüütik Karina Valma toob languse peamise põhjusena välja ebaregulaarsete preemiate vähenemise. „Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga maksti ebaregulaarseid preemiaid 37 protsenti vähem, mis on aasta alguses igati loomulik,“ täpsustab Valma. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1876 eurot, mis on 4,3 protsenti suurem kui mullu esimeses kvartalis.

Kõrgeim brutokuupalk oli esimeses kvartalis Harju (1546 eurot) ja Tartu maakonnas (1380 eurot) ning madalaim Valga (1079), Jõgeva (1078 eurot) ja Hiiu maakonnas (996 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva (13,1 protsenti), Järva (11 protsenti) ja Lääne-Viru maakonnas (10,9 protsenti ).

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side tegevusalal (2537 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2529 eurot) ning energeetikas (2338 eurot). Võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam info ja side tegevusalal (15,6%). Ainsana langes brutokuupalk kaubanduse tegevusalal (8,7 protsenti).

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1814 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1715 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (7,1 protsenti) ja kõige aeglasem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (3,2 protsenti).