Autor: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium • 2. märts 2020

Eesti küberturvalisuse võimalused Euroopa Liidu väärtusahelate võrgustikus

Eesti kompetents küberkaitse tööstuses asetseb peamiselt krüpteerimise, identiteedi- ning juurdepääsuhalduse ning plokiahela tehnoloogia kasutamises.
Foto: Pixabay
Euroopa Liidu tööstusliku konkurentsivõime tõstmiseks saaks Eesti senisest rohkem panustada küberturvalisuse valdkonna edendamisele, selgus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning KPMG Baltics OÜ läbi viidud uuringust. Eesti ettevõtete suurim tugevus on krüpteerimise, identiteedi- ning juurdepääsuhalduse ning Blockchain tehnoloogia valdkondades.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada need valdkonnad, millel on kõige suurem potentsiaal panustada Euroopa Liidu strateegilistes ühishuvides väärtusahelate arendamisse. Need nn IPCEI (Important Projects for Common European Interest) väärtusahelad on Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud sekkumisloogika, mille kohaselt liikmesriikide ning erasektori esindajad lepivad kokku need tehnoloogiad, mille ühine arendamine on Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime seisukohalt võtmetähtsusega.

Hetkel on nn IPCEI (Important Projects for Common European Interest) väärtusahelatena määratletud kuus väärtusahelat. Neist kõigil on suur potentsiaal kaasa aidata Euroopa rohelisele ja digitaalsele muutusele, et edendada Euroopa tööstuslikku konkurentsivõimet. Uued väärtusahelad lepiti kokku 2018. aastal IPCEI strateegilise foorumi poolt ja nendeks on Tark Tervis (Smart Health), Küberturvalisus (Cybersecurity), Iseseisvad sõidukid (Autonomous Vehicles), Vesinikutehnoloogiad (Hydrogen Technologies), Madalsüsiniktehnoloogiad (Low-carbon Industry) ja Tööstuslik asjade internet (Industrial Internet of Things).

Tark ning strateegiline koostöö IPCEI väärtusahelate arendamise nimel on ülimalt suure tähtsusega meie tuleviku jaoks. Strateegiline koostöö alates rakendusteaduse baasuuringutest kuni turulähedase staadiumini, kaasates seejuures era- ning avaliku sektori, aitab innovaatilised lahendused viia laboritest tööstusliku kasutamise ning kommertsialiseerimiseni. Selleks, et Eesti riik saaks oma panuse anda, pöörduti KPMG ekspertide poole, kes hindas Eestis kõige kõrgemalt kahte strateegilist ELi väärtusahelat: Tark Tervis ja Küberkaitse. Selles artiklis tutvustame lähemalt uuringu tulemusi Küberturvalisuse valdkonnas.

Küberturvalisus ja Eesti võimalused

Küberkaitse on üks kiiremini kasvavaid ning olulisemaid ärivaldkondi tänases majanduskeskkonnas – üha enam teenuseid digitaliseeritakse ning toodetele lisatakse internetiühendus. Kuigi Eestis tegutsevad tehnoloogiaettevõtted on võrdlemisi väikesed võrreldes Euroopas ning maailmas tegutsevate ettevõtetega, on nad välja töötanud märkimisväärseid lahendusi küberturvalisuse arendamisel. Ka on küberkaitses Eesti hinnatud Euroopas esimesele ja maailmas viiendale kohale, mis teeb meist sobiva koha uute lahenduste väljatöötamiseks koostöös teadusasutuste, valdkonnaspetsialistide ning riigiga.

Uuringust selgus, et Eesti kompetents küberkaitse tööstuses asetseb peamiselt krüpteerimise, identiteedi- ning juurdepääsuhalduse ning plokiahela tehnoloogia kasutamises. Nendes valdkondades on Eesti tehnoloogiaettevõtted kõige paremini esindatud ning turupotentsiaali poolest kõige loogilisem valik.

Identiteedi- ning juurdepääsuhaldus on Eestis väga heal tasemel tänu siin laialdaselt kasutatavatele digiteenustele. Eesti turul tegutsevad selles valdkonnas mitmed ettevõtted, kes on välja töötanud üleriigiliselt kui ka rahvusvaheliselt kasutatavaid lahendusi, näiteks tehnoloogiaettevõtted SplitKey ja Veriff. Samuti on Eestis tegutsevad ettevõtted välja töötanud väga palju erinevaid lahendusi, millest peamised on seotud elektroonilise identiteedi autentimisega (Smart-ID, mobiil-ID ja muud). Ka on plokiahela tehnoloogia Eestis väga tugevalt esindatud. Valdkonda juhib Guardtime, kes teeb rahvusvahelist koostööd mitmete juhtivate ettevõtetega.

Riigi toetav poliitika

Uuring toob välja, et riigipoolne toetav poliitika peaks eelkõige olema suunatud koostöö edendamisele nii rahvusvaheliselt kui riigi siseselt. Näiteks saaks riik ettevõtetele tuge pakkuda rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmisel ning küberturvalisuse valdkonna võrgustiku loomisel üle Euroopa. Samuti võiks riik tuge pakkuda ka kompetentse tööjõu arendamisel ja tugevdamisel.

Loe Targa Tervise valdkonna uuringutulemusi SIIT.

Uuringutulemuste esitlusest valmis ka video – vaata seda SIIT.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077