Autor: Ain Alvela • 25. veebruar 2020

Tööstus 2030 protsessi juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), mis omakorda asutas arvukatest spetsialistidest koosneva Tööstus 2030 ekspertnõukogu, mille ülesanne on edendada tööstusvaldkonna kitsaskohti ja nende ületamiseks vajalike meetmete rakendamist käsitleva tööstuspoliitika rohelise raamatu suuniste elluviimist. Ekspertnõukogusse kuulub tosinkond tööstusvaldkonna spetsialisti, erialaliitude esindajat ja valitsusametnikku. Lisaks on Tööstus 2030 raames loodud erinevaid sektori valdkondi käsitlevad töörühmad.

Ekspertnõukogu ülesanne on ühest küljest tööstuse jaoks oluliste teemade väljasõelumine ja lahenduste leidmine koostöös erialaliitudega ja teisalt tööstusele oluliste väljakutsete sidumine erinevate valitsusasutuste haldusala teemadega.

Kaasava poliitika kujundamine

Praeguseks ligemale kaks aastat tegutsenud koostöökogu on jõudnud arusaamisele, et tööstuspoliitika rohelises raamatus seatud eesmärkide saavutamine sõltub koostööst nii ettevõtete vahel, erialaliitude koostööst ministeeriumidega kui ka ministeeriumide vahelisest koostööst. Lisaks on tööstuspoliitika rohelises raamatus kokku lepitud algatused, millega ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri haldusalas tuleb välja tulla.

Et neid võimalikult täpselt määratleda, on tellitud mitmeid, ka rahvusvahelisi uuringuid, mille tulemused kujundlikult väljendudes aitavad sobitada Eesti tööstussektori Euroopa ja kogu maailma tööstusmaastikule ehk siinseid olusid teistega võrrelda. Praeguseks on läbi viidud Eesti tööstusettevõtete sisendite hindade võrdlus naaberriikidega ning hiljuti sai tellitud meie maksusüsteemi konkurentsivõime uuring.

Kõik see peab olema edaspidi vahetu tugi Eesti lähima kümnendi riikliku tööstuspoliitika kujundamisel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu asjade nõunik Anu Kull selgitab, et Tööstus 2030 lähtepunkt ja keskne suund ka praegu on kaasava poliitika kujundamine, mis sai alguse juba tööstuspoliitika rohelise raamatu (TPRR) koostamise ajal. Sellest ajast saati on protsessi kaasatud erinevaid huvigruppe ning nii ongi tegevused ja eesmärgid, mida sisaldab TPRR, sinna jõudnud tööstuse eerialaliitude vahendusel.

Kull möönab, et see on küll üpris aeganõudev lähenemine, sest eks igal katusorganisatsioonil ole ju asjadele erinev vaatenurk, aga samal ajal peab ta seda n-ö jalad maas taktikaks, mis iseenesest on ju ainus võimalus hoida tööstuse üldine arvamus tasakaalus, et see ei kalduks eelistama üht või teist huvigruppi. Säärase protsessi väikese puudusena toob ta esile asjaolu, et ettevõtjatega suheldakse läbi vahendaja, teda esindava liidu, sest kui erialaliit annab toimuvast siiski üldistatud hinnagu, siis igal konkreetsel firmajuhil oleks asjadest kindlasti oma täpselt sõnastatud seisukoht.

“Meie koostöökogu on välja kujunenud kaheastmeliseks – töögruppides arutatakse teemad erialaliitudega läbi, alustades ülesannete püstitusest, lõpetades lahenduste väljapakkumisega ning need juba läbiräägitud teemad tuuakse siis ekspertnõukogu ette,” kirjeldab Kull asjaajamise käiku.

“Ekspertkogu käib koos umbes neli korda aastas ning on koostatud ettevõtjatest juhatuse liikme tasemel, kes samas esindavad ka igaüks mõnda konkreetset tööstussektorit. Nii püüame saada tasakaalustatud arvamuse ja samas ka ökonoomse lähenemise, kus pole lihtsalt ümarlaua jutuajamised, vaid eeltöö on juba tehtud,” lisab ta.

Aeg toob uued teemad

Eestis kehtib tööstuse arengusuundade n-ö juhisena seesama tööstuspoliitika roheline raamat, mis on kinnitatud aastal 2017, aga puudub eraldi tööstuse riiklik arengukava. Küll on praegu koostamisel teadus-arendus-innovatsiooni ettevõtluse strateegia. Eeldatakse, et tööstus on üks osa kogu ettevõtlusest ning nii peaks ka see oma tulevikusuuniste seadmisel lähtuma ettevõtluse terviklikest strateegiatest. Nii tugineb oma tegevuses TPRRile ka Tööstus 2030 koostöökogu.

Anu Kull märgib, et praeguseks pea kaks aastat toimunud Tööstus 2030 koostöökogu tegevuse üks peamisi eesmärke on tuua tööstuses valitsevad probleemid lähemale otsustajatele ehk siis valitsusele ja poliitikutele.

Aga arenguruumi on veel küllaga, sest kui praegu jõuavad koostöönõukogu ettepanekud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siis vaja oleks nõukogus poliitika kujundamiseks tehtud soovitused, arvamused ja vaated n-ö valideerituna ka teistesse ministeeriumidesse, ametiasutustesse ja huvigruppidesse.

“Koostöökogu tegevuse formaat on selline, et aasta jooksul on sellel neli töögruppi, kõigil liikmetel on oma osalemise graafik teada ning iga töögrupp vormistab oma teemal memorandumi, mis läheb arutamiseks ekspertkogu ette. Seal juba tehakse parandused ning see dokument peaks jääma siis edaspidiseks üldiseks arvamusavalduseks,” selgitab Kull. “Igapäevases elus annab roheline raamat suuna ehk et meile on oluline näiteks tööstuse lisandväärtuse loomine ja ka konkurentsivõime tugevdamine. Aga kui sealt edasi täpsemaks minna, siis TPRRis pole sõnagi juttu ringmajandusest ega kliimaneutraalsusest, need on viimase paari aastaga juurde tulnud teemad, mis aga puudutavad otseselt edasisi arenguid ja plaane.”

Just kliima ja keskkonnahoiu küsimused on ka tänavu ühe Tööstus 2030 töögrupi läbirääkimiste teemaks.

Pane tähele!

Tööstus 2030 koostöökogu: Eesti tööstus Euroopa keskmike sekka

Käivitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2018. aastal koordineerimaks tööstuspoliitika kujundamist ja täitmist.

Lähtub oma tegevuses 2017. aastal kinnitatud tööstuspoliitika rohelisest raamatust, mille ülesanne on defineerida tööstusvaldkonna kitsaskohad ning pakkuda lahendusi koordineeritud poliitikate elluviimiseks.

Eesmärk kasvatada aastaks 2030 Eesti tööstuse lisandväärtust hõivatu kohta ELi keskmise tasemeni ostujõu pariteedi alusel (praegu ca 70% euroliidu keskmisest).

Kesksel kohal digitehnoloogiate laialdane kasutuselevõtt – innovatsioon ja digitaliseerimine ei ole mõne üksiku ettevõtte pärusmaa, vaid puudutab absoluutselt kõiki tööstusfirmasid.

Lisainfot seniste arutelude ja tulemuste kohta saavad ettevõtjad oma erialaliidust.

Allikad: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Äripäev