Kellele annab Kõvask palgakõrgendust?
Ise olen ma palka juurde küsinud ainult ühel korral, üsna karjääri alguses – ja sain ka. Rohkem olen olnud rollides, kus minu käest on juurde küsitud. Lihtsam on öelda, kellele ma ei anna: kui raha tullakse küsima isiklike põhjendustega. Kui aga tullakse jutuga, et tahaks ettevõttes veel seda ja seda ära teha, aga näe, see on lisaülesanne ja palka oleks juurde vaja, siis on käsi lahtisem.
Kellel ei ole lootust edutamisele?
Kõige rohkem meeldib mulle tööle võtta inimesi, kes on heas mõttes teotahtelised, ambitsioonikad ja kellel on omamoodi sportlik vaim. Kui vähegi saan, palkan endast targemaid. Selge on, et üksinda ei tee sa midagi ära. Mulle ei meeldi sellised inimesed, kes vaatavad paguneid – need, kelle jaoks on oluline visiitkaart, ametiauto, hüved –, nendega oleksin väga ettevaatlik.
Mis on äris kahe kümnendiga muutunud?
Edukaks äritegemiseks on jätkuvalt kõige olulisem panna inimesed eesmärki uskuma. Kaks asja on aga teistmoodi. Esiteks, tekkinud start-up'i-kultuur tähendab, et inimesed küsivad ettevõtetes julgemalt osalust. Teiseks, üldjuhul on turud konsolideerunud 3-4 suurema turuosalise kätte. Eduks on vajalik olla kas kolme, soovitavalt isegi kahe tugevama seas või siis luurata suurte tegijate nõrkusi ning teha nii, nagu tegi LaMuu – rünnata seal, kuhu suured kiiresti pöörata ei suuda.
Loe Katre Kõvaski karjäärist pikemalt
Äripäevast.
NB! Katre Kõvask osaleb 2.-3. aprillil
Pärnu Tarneahelakonverentsil "Risk(id) kõikjal" vestlusplaneelis, kus arutleb Aasia rolli üle globaalses tarneahelas. LIsainfo leiate
siit. Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.