Mida pakub Tööstus 4.0 puidu- ja mööblitööstusele?

Üha hoogsamalt areneva tehnoloogiaga tööstusmaailmas ringi vaadates võib esitada retoorilise küsimuse: milline tootmisvaldkonnas tegutsev ettevõte ei unistaks kiiremast ja tõhusamast infovoost, mis aitaks paremini otsustada, kulusid kokku hoida ning tulusid hoopis kasvatada? Ilmselt selliseid firmasid väga palju ei ole. Samas võivad sellised terminid nagu tark tehas, masinnägemine, liitreaalsus ja pilvarvutus vähemalt mõnede ettevõtete jaoks kõlada siiani üsna võõralt. Hoopis omaette küsimus on aga see, kuidas viia kogu tootmistsükkel tasandile, kus seadmed ja tarneahelas osalevad lülid suudavad omavahel automaatselt ehk digitaalselt suhelda?

Seni on Tööstus 4.0 esindav automatiseerimine Eesti tootmisettevõtetes veel üsna lapsekingades. Ühelt poolt nõuab see uusi investeeringuid automaatseadmetesse, teisalt tuleb väiksematel ja keskmise suurusega ettevõttel vaadata peeglisse ja küsida, kas uus tasand tootmises ikka tasub end ära ja võib-olla on selle jaoks tarvis muuta hoopis ärimudelit või sihtturge.

Ajastu nõudmiste tõttu saab üha selgemaks, et rutiinse masstoodangu asemel eelistavad tarbijad üha enam personaalset lähenemist ja unikaalseid tooteid. Ennekõike iseloomustavadki Tööstus 4.0 võimalusi globaalsed, regionaalsed ja personaalsed tooted. Mis viib omakorda tõigani, et erinevate toodete arv kasvab, samal ajal, kui partiide suurused kahanevad. Lisaks ootavad kliendid soodsamaid hindu ja lühemaid tarnetähtaegu ning tarnekindlust.

Mööblitööstus 4.0 puhul on märksõnadeks seadmete omavaheline suhtlemine kogu tarneahela ulatuses ehk alates tarnijast kuni kliendi laoni, otsusprotsessi üleandmine tarkvarale ja seadmetele ja ennetav diagnostika, hooldus ja analüütika. Lisaks tasub ära märkida, et pakutavate lahenduste seas on ka ressursside ja energiatarbe dünaamiline juhtimine ning tagasisidet andvad „targad tooted“.

Tööstus 4.0 tasand aitab säästa kuludelt, kuna info kiirem, tõhusam ja õigeaegne liikumine lubab otsustada paremini ja nõndaviisi ka protsesse kiirendada. Samuti vähenevad tänu sellele praaktoodangu kogus ja tööseisakud. Seni näiteks laboris läbi viidud kulukate katsete asemel saab nüüd teha hoopis virtuaalseid vahendeid kasutades. Kindlasti tasub tulude tõstmise ja kulude langetamise kontekstis läbi kaaluda ka erinevate seadmete kasutamine, sest vahel piisab tööstusroboti asemel hoopis tõhusamatest võtetest tootmisjuhtimisel.

Kuna kõnealune tasand hõlmab tavaliselt ka suurandmeid ehk big data´t, siis leidub siingi läbimõeldud lahenduse korral tuluteenimise võimalus, ehkki enamasti keskenduvad tootmisettevõtted andmete asemel siiski toodete müügile. Kasu, näiteks mööblitööstuses, võib tõusta ka sellest, kui paranenud andmeliiklust rakendada taaskasutatava mööbli tootmiseks. Taaskasutuse protsesside juhtimiseks ning jälgimiseks tulevad appi erinevad digitaalsed lahendused. Samuti võib tarkvarale anda ülesande tegeleda müügietappidega, millest võib tulu tõusta eelkõige väiksema suurusega firmades.

Ent tehnoloogia ja selle kasutamine pole alati siiski nõiavits, mis kõik probleemid võluväel lahendab. Pigem tasub väikese ja keskmise suurusega firmadel sättida fookus kulude kokkuhoiule ja tulude maksimeerimisele ning ambitsioonika visiooni sõnastamisele.