Mööblitootjate TOP: tööjõunappus varjutab tegevust

“Endiselt mõjutab noorte vähene huvi kutsehariduse vastu. Liiga palju suundub neist õppima kõrghariduse pehmetesse valdkondadesse, millel on tööjõuturul ületootmine, nagu haldusjuhtimine, ärijuhtimine ja mida on raske pidada elukutseks. Napib insenere ja neid noori, kes asuksid õppima loodusteadusi, mis tagaks tööstussektori jätkusuutlikkuse,” leiab Eesti Mööblitootjate Liidu (EMTL) juhtkond.

Nende ootused poliitikutele on, et lõpetataks populism võõrtööjõu osas ja kehtestataks reeglid ning kvoodid, lähtudes tööjõuturu vajadustest.

“Olles teiste Eesti ettevõtjatega suhelnud, on kõige olulisemaks märksõnaks tööjõuga seonduvad väljakutsed. Ehk pidev surve palgakulude kasvule, mida kahjuks veab avalik sektor, ning üldine rahvastiku vananemine ja sellega seonduv tööealise elanikkonna vähenemine,” kõneleb Allik. “Kuna tavapäraselt moodustavad tööjõukulud meie sektoris väga olulise osa kuludest, mõjutab see valdkond sektori arengut väga olulisel määral.”

Ka Jalaxis on keskmine palk kasvanud proportsioonis Eesti keskmise palgaga ning keskmine palk on Alliku sõnul Järvamaa keskmisest palgast kindlalt suurem.

“Samuti ajutisele oskusvõõrtööjõule makstav tasu on piisavalt kõrge ning võin kindlalt öelda, et Jalax ei ole kuidagi odavtööjõule suunatud “odavat” Ida-Euroopa toodangut müüv ettevõte. Nii meil kui ka arvatavasti kogu sektoris soovivad kliendid üha tihedamini saada väikeseeriaid ja eritooteid, mis nõuavad isegi automaatsete seadmete kasutamise korral kvalifitseeritud oskustöölisi. Ehk niipea ei teki lootustki, et robotid asendavad täielikult inimtööjõu ning ainult automaatsete seadmete kasutuselevõtmine on lahendus tööjõuga seotud muredele! Viimastel aastatel otsime jätkuvalt võimekaid töötajaid, keda koolitada pingioperaatoriteks ning tootearenduse spetsialistideks, kes oleksid võimelised ka tööpinkidele programme tegema ja neid seadistama. Paraku on selliste spetsialistide leidmine erakordselt raske ja keeruline,” ütleb ta.

Seega tuleks Alliku hinnangul tõsiselt mõelda, kuidas ikkagi tööjõuturu olukorda leevendada – kas läbi sotsiaalmaksu lae kehtestamise, ajutise võõrtööjõu kasutamise leevendamise või muude meetmete. “Poliitikute populistlik lähenemine kogu teemale ei aita kuidagi kaasa majanduse kasvatamisele. Ilmselt on Toompeal kasutusel mingi oma “Exceli” variant, mis oskab neile välja arvutada Eesti tööealise elanikkonna suuremise ja maksutulude pideva kasvu...”

“Meie investeeringud automatiseerimisse on andnud häid tulemusi ja lisandväärtus töötaja kohta on ka 2019. aastal kasvanud,” kinnitab Allik. “Tundub, et kordame eelmise aasta müüginumbreid veidi parema efektiivsusega ehk tegemist saab olema “vahe-aastaga” müügikasvu osas. Kui vaatame hetkel tootearenduses olevaid projekte, võime ilmselt järgmistel aastatel oodata jälle jõulisemat müüginumbrite kasvu.”

Jalaxi plaan on saavutada järgmise paari-kolme aasta jooksul müügikäive vähemalt 20 miljonit eurot ning seejuures efektiivsuses mitte järele anda. Selle saavutamiseks peab juhtkond oluliseks aktiivselt tegutseda lähimatel eksportturgudel uute klientide leidmisel ning olemasolevaid partnersuhteid edukalt hoida ning neid süvendada suuremate mahtudega.

“Loodame, et üldised trendid maailma poliitikas ja majanduses rahunevad ning lasevad nii meil kui ja teistel mõistlikel firmadel edukalt tegutseda,” ütleb Allik.

“Kindlasti jätkame investeeringuid automatiseerimisse, infoteenuste ja e-administreerimise lahenduste arendamisse. Elu on näidanud, et kui automatiseerida tellimuste haldamist ja muuta logistika tarneahelas läbinähtavaks, loob see klientidele palju varjatud väärtust, millest saavad nad aru alles siis, kui lahendused on rakendatud. See seob kliente, sest nii head teenindust ei ole nad kohanud! Seega panustame ka turundusse, kliendisuhetesse ja IT-sse, mitte pelgalt rauda,” räägib ta investeeringuplaanidest.