Harro Puusild • 28 oktoober 2019

Leedu tööstuse digitase rebib Eestist ette

Leedu riik on võtnud vastu teadliku otsuse toetada tööstusettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise protsesse, märgib Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma ära ühe põhjuse, miks naaberriik meist digitaliseerimises justkui mööda on läinud.

Leedu riik on võtnud selge fookuse tööstuse automatiseerimiseks.   Foto: Raul Mee

Swedbank tutvustas möödunud nädalal ajakirjanikele ja erialaliitudele 150 Eestis tegutseva tööstusettevõtte finantsandmete põhjal valminud analüüsi tulemusi. Uuringu eesmärk oli välja selgitada kasvavate tööjõukulude mõju ettevõtete finantstulemustele ja ärimudelite jätkusuutlikkusele.

„Viimase viie aastaga on tööjõukulude osakaal ettevõtetesektori käibes pidevalt kasvanud, samal ajal kui kasumi ja investeeringute osakaal on järjest kahanenud,“ rääkis swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma kohtumisel. „Kui meie ettevõtted konkureerivad järjest väiksemate kasumimarginaalidega, siis ühest küljest ei võimalda see maksta väärilist omanikutulu, aga teisest küljest muudab see meie ettevõtted väga haavatavaks. Mida väiksemad on marginaalid, seda väiksem on ka vigade tegemise ruum. Kui ettevõtja teeb järgmise aasta prognoose tootmise ja müügimahtude osas ning kui ta seal objektiivsetel asjaoludel mööda paneb, siis see võib ettevõttele fataalseks osutuda.“

Liisi Himma

Mida väiksemad on marginaalid, seda väiksem on ka vigade tegemise ruum.

Himma hoiatas, et Eesti ettevõtete „tervis“ on muutumas üha nõrgemaks ja ka investeeringute tegemine on aeglustumas. „Meie ettevõtjad peavad toime tulema olukorras, kus palgakulud on pidevalt kasvanud 6-8 protsenti aastas. Näeme, et võrreldes Läti ja Leeduga, kus palgakulude tase on kolmandiku võrra madalam, on meie ettevõtjad mõnes mõttes ebavõrdses konkurentsiolukorras,“ jätkas Himma ja lisas, et Eesti tööstus konkureerib Läti ja Leedu tööstusega samadel välisturgudel. See tähendab, et naabrite ettevõtted saavad oma töö ära teha väiksema tööjõukuluga.

Tööjõuturu tume tulevik

Tööturu olukorra paranemist ei maksa Liisi Himma sõnul oodata, sest probleemid edaspidi süvenevad. „Kui vaatame, milline on demograafiline prognoos, siis see on muutumas aina negatiivsemaks – see tähendab, et ega inimesi kuskilt juurde tule,“ hoiatas ta, lisades, et konkurents inimeste pärast on kasvamas ning sarnaste probleemidega tuleb tegeleda ka Lätil ja Leedul.

Himma lisas, et ainuke viis tööjõupõuda leevendada on meie väheste töötajate kasutamine märksa targemal viisil. Seega tuleks Eestil liikuda tööjõumahukalt mudelilt tehnoloogiamahuka mudeli poole, mis tähendab ka keskendumist investeeringutele.

Praeguses olukorras ei peaks investeerima mahtudesse, vaid just tehnoloogiasse. „Majanduskeskkond on jahtumas, nõudlus välisturgudel on tagasihoidlikum,“ tuletas ta meelde praegust majanduse olukorda. Himma sõnul võib investeerimine lisamahtudesse olla riskantne samm, samal ajal kui protsesside efektiivistamise abil saaks sama töö ära teha väiksema arvu inimestega.

Leedu rebib ette

„Me tahame uskuda, et Eestil on digitiigri kuvand, aga ma ütleksin, et see kuvand on natukene vastuoluline. Euroopa Komisjon mõõdab igal aastal liikmesriikide majanduste ja ühiskondade digitaset. Koondindeksis kuulume kümne parima hulka, aga kui hakata sinna sisse vaatama, mille poolest me siis tipus oleme ja mille poolest teistest maha jääme, siis topis oleme ennekõike seetõttu, et meie inimestel on head digioskused, nad on uuele tehnoloogiale avatud ja meie tugevus on ka riiklik infrastruktuur. Eesti kõige nõrgem pool on ettevõtete digitaliseerituse tase,“ osutas Liisi Himma tõsisele probleemile.

Näiteks tuuakse meie ettevõtete nõrkusena välja keskse IT-süsteemi puudumist – selline süsteem võimaldaks andmete elektroonilist jagamist. Lisaks märgitakse, et meie ettevõtted ei kasuta moodsaid turunduskanaleid, pole veebipoode või sotsiaalmeediat. Kolmandaks ei kasuta meie ettevõtted tarneahelajuhtimises moodsaid lahendusi.

Positiivselt on üllatanud aga naaberriik Leedu, mis on Himma sõnul meist juba mööda läinud. „Leedu on meist väga palju ette jõudnud. Oleme püüdnud mõtestada, et kuidas on juhtunud nii, et Leedu on meist justkui ette jõudnud. Mulle tundub, et üks väga oluline põhjus on see, et Leedu riik on võtnud vastu väga teadliku otsuse toetada ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise protsesse,“ sõnas Himma. „Neil on olemas sellelaadne toetus ja eelarve, mis eraldati selle tarbeks, on circa 40 miljonit eurot, mis on päris märkimisväärne summa.“

Liisi Himma

Mulle tundub, et üks väga oluline põhjus on see, et Leedu riik on võtnud vastu väga teadliku otsuse toetada ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise protsesse.

Swedbank vaatles oma uuringus ka tööstusrobotite kasutamist Eestis väikese, keskmise ja suurte ettevõtete hulga ning siingi maandume Euroopa riikide pingirivi tagumises otsas. „Selle statistika alusel on meil kuidagi õnnestunud Leedut edestada,“ poetab Himma.

Kahe aasta pärast võib hilja olla

Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht Raul Kirsimäe märkis kohtumise ajakirjanike ja erialaliitudega, et Eesti tööstus on täna väga tööjõumahuks. „Nii nagu Liisi rääkis, on meil struktuuris asjad paigast ära. Kui vaatame töötajate arvu tööstuses, siis ühest küljest see on suhteliselt sarnane Leeduga või Saksamaaga. Meid eristab see, et kui meie töötajate osakaal tööstuses on ligi 20%, siis SKP-sse annab tööstus 15% ja 16% vahel. Leedus ja Saksamaal on see samal ajal vastupidi – panus riigi majandusse on suurem kui töötajate arv. See näitab, et me oleme täna liiga tööjõumahukad,“ selgitas Kirsimäe.

Siiamaani on meie ettevõtted selle olukorraga toime tulnud, sest ühest küljest on meie ettevõtted nutikad ja innovatiivsed, teisest küljest on meid aidanud viimaste aastate turuolukord, selgitas Kirsimäe. „Täna me näeme, et see pilt on muutumas. Kui täna ärimudeleid üles ehitada, siis väga keeruline on seda teha, panustades mahukasvu. Mingites kohtades võib see olla võimalik, aga turu vastu võidelda on keeruline,“ märkis ta.

Kirsimäe märkis, et palju tasuvam ja lihtsam on panustada efektiivsuse tõstmisse. „Kui vaadata ettevõtete äriplaane ja käia ettevõtetes kohal, siis investeeringuid hinnatakse ikka tasuvusaja järgi. See on koht, kus ma julgen öelda, et numbrid näitavad, et neid investeeringuid edasi lükata ei tohi. Kui tasuvusaeg jääb projektil alla 5 aasta, siis need plaanid tuleks kiiresti ellu viia,“ rõhutas Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juhataja. „Juba kahe aasta pärast on paljude ettevõtete jaoks liiga hilja – see tähendab, et tegutseda on vaja kohe.“

Raul Kirsimäe

Juba kahe aasta pärast on paljude ettevõtete jaoks liiga hilja – see tähendab, et tegutseda on vaja kohe.

Pikas plaanis on oluline see, kuidas ettevõtted suudavad oma tooteid ja brände arendada. Üle poole ettevõtetest plaanib panustada järgneva kahe aasta jooksul automatiseerimisse. „Tõsine üllatus oli see, et pooled plaanivad koostööd ülikoolidega ja arendada omatooteid. See on oluline nihe võrreldes eelnevate aastatega,“ lisas Kirsimäe.

Ka Liisi Himma rõhutas, et tegutsema peaks täna. „Me omalt poolt näeme, et ettevõtjate hulgas on teadlikkus järjest kasvamas. Osatakse mõelda ka selles kategoorias, et investeeringud on vaja läbi viia. Mure on aga selles, et niisugusest teadmisest üksi ei piisa. Kuidas jõuda ka tegutdeni? Sellega seoses oleme püüdnud omalt poolt käised üles käärida ja kaasa aidata,“ rääkis ta.

Himma rääkis veel, et juhib pangaliidus ka majandusarengu toimkonda ja alles hiljuti saatis pangaliit koos kaubandus-tööstuskojaga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ühispöördumise, kus väljendati muret, et riigil puudub jätkusuutlik toetusmeetmete poliitika. Ühispöördumise üks põhjuseid on ka hiljuti päevapealt lõpetatud KIKi toetusmeede. "See nõrgendab meie ettevõtjate tulevikuvaadet ja konkurentsivõimet," lisas Himma.

Riigil tuleks Himma sõnul aga mõista, et ettevõtja teeb oma investeeringuid pikema perioodi jooksul ja kui toetusmeede päevapealt lõpetatakse, siis see seab paljud ettevõtted raskesse olukorda. "Arvesse tuleb võtta, mis toimub lähiriikides. Leedu riik on võtnud teadliku otsuse toetada tagastamatu toetuse näol investeeringuid digitaliseerimisse ja automatiseerimisse. Kui meie riik otsustab, et tagastamatut toetust ei tohiks pakkuda, siis tegelikult paneb see meie ettevõtted ebavõrdsesse olukorda. Vähe sellest, et meie palgakulud on juba niigi kolmandiku võrra suuremad kui naabritel - nüüd ei ole meil ka enam piisavalt toetusmeetmeid."

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077