Gerli Ramler • 25 oktoober 2019

Masina- ja metallitööstuse kasv sõltub väärtusahelajuhtide edust

Baltic Workboatsi tehas   Foto: Erik Prozes

Masina- ja metallitööstust ning üldse kogu Eesti majandust viivad kõige rohkem edasi väärtusahelate juhid, nagu Hekotek, Cleveron, Palms, Baltic Workboats ning teised tublid ettevõtted, kelle müügiedust sõltub Eesti allhankevõrgustik.

Kui rääkida eraldi allhankest, siis masina- ja metallitööstust mõjutab tema sõnul kõige enam maailmamajandus, näiteks Ameerika Ühendriikide ja Trumpi tegevused on juba nii mõndagi kaasa toonud, mis on otseselt tunda andnud ka Eestis.

“Ka Saksamaa on sellest omad järeldused teinud ja proovinud võtta fookusesse Euroopa-sisese tööstuse väärtusahelate loomise. Eesti ekspordi kasv selles suunas on ilmne näide poliitilisest otsusest,” selgitab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu.

Eesti ettevõtete seniste teiste põhiturgude Soome ja Rootsi jahtumine annab Ploompuu hinnangul kindlasti lähiajal tunda.

“Selles olukorras näeme, kes on tõesti leidnud uusi turge ja suudab päriselt müüa! Positiivne on kindlasti see, et ettevõtjad keskenduvad senisest enam toodete lisandväärtuse tõstmisele ja omatoodete leidmisele, digitaliseerimisele ning ise murekohtade lahendamisele, sest kelleltki teiselt abi ei ole loota. Näiteks võib tuua Cleveroni Akadeemia, mis keskendub ise omale pädeva tööjõu koolitamisele. Kindlasti tuleb järjepidevalt tegeleda sektori pideva omavahelise koostöö edendamisega, näiteks senisest intensiivsem koostöö uutele eksporditurgudele sisenemisel.”

Valitsuse tööstusevaenulikud otsused

Väga murelikuks teevad aga Ploompuud valitsuseliikmete sõnavõtud, käitumine ja otsused, mis on suures pildis tööstusevaenulikud.

“Räägitakse kliimaneutraalsusest, samas kaob saladuslikult 39 miljonit keskkonnaministeeriumi ressursitõhususe meetmest, millega tehti aastaid tööd, et ettevõtted saaksid tuge investeeringutele. Siseminister tegeleb isiklikult 650 elamisloa välja jagamisega “vaid kaaluka avaliku huvi korral”, samal ajal, kui Eestis on ca 30 000 võõrtöötajat. EASi tugi digitaliseerimiseks kolme miljoni näol lõppes enne, kui meetme tutvustamine alatagi jõudis,” toob ta ilmekamaid näiteid.

Loe lisaks

“Seega puudub valitsusel majanduses visioon ning ministrite tegevus tekitab rohkem küsimusi kui vastuseid. Erialaliidud peavad ise tihti võtma info vahendaja rolli erinevate ministeeriumite vahel. Ilmselt tuleb siis jätkuvalt üllatuseks, et töötlevat tööstust peetakse majanduse selgrooks ja sellest sõltub enamik Eesti ekspordist. Masina- ja metallitööstus on läbi aegade olnud Eesti ekspordivedur,” nendib EMLi tegevjuht, soovitades jätkuvalt otsustajatel ja nende nõunikel tutvuda teiste riikide tööstuspoliitika materjalidega, võtta aega mõjuanalüüside tegemiseks või kaasata valdkondlikke eksperte.

Ploompuu lisab, et tänaste poliitiliste otsuste tegemisel või tegemata jätmisel ja avaliku sektori kõrgetel ülalpidamiskuludel on kahjuks liiga kõrge hind Eesti ettevõtjate ja maksumaksjate jaoks.

Eesti Masinatööstuse Liit on Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendamise ja selle ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, kes ühendab põhilise osa vastava tööstusharu tootmispotentsiaalist.

Tutvu masina- ja metallitööstuse TOPiga SIIN.

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077