Esikoha saavutanud laevaehitus- ja remondifirma ASi LTH-Baas juhi Aleksandr Maljugini hinnangul on raske välja tuua ühte heade tulemuste põhjust, sest suures pildis oli tegureid palju.
- :LTH-Baasi omanik Aleksandr Maljugin Foto: LIIS TREIMANN
“Oluline on tunda oma valdkonda, kliente ja konkurente ning hoida kõrgel teenuse kvaliteeti. Sellest ei piisa, et juhtkonnal ja omanikul on eesmärgid ning prioriteedid paigas,” nendib Maljugin.
“Püstitatud eesmärke on võimalik saavutada vaid siis, kui prioriteedid on paigas kogu töötajaskonnal. Meil töötavad oma ala professionaalid, kes on pühendunud ja armastavad seda, mida nad teevad. Sellise meeskonnaga saavutataksegi häid ja suurepäraseid tulemusi,” nendib Maljugin, kelle sõnul oli mulluseks märksõnaks sektoris tööjõu kallinemine. “Kuna laevaehitussektoril läheb hästi ja laevu ehitatakse, on nõudlus kvaliteetse tööjõu järele suurem. Eelis on neil, kes suudavad muudatustega kiiresti kohaneda ja ettevõttesiseselt kiiresti muudatused sisse viia.”
Sel aastal taas suurepärane kasv
LTH-Baasis töötas 2018. aasta lõpus seisuga üle 450 inimese, mis tänaseks on mitmesaja võrra kasvanud. Ettevõte panustab oma töötajatesse palju ning investeeringud tööjõudu on juhi kinnitusel plaanis ka tulevikus. “Samuti tegeleme pidevalt tootearendusega, sest kui tahad olla oma valdkonnas parim, pead leidma innovatsioonilisi lahendusi, et tagada konkurentsieelis.”
Mullu 20. tegevusaastat tähistanud LTH-Baas tegeles eelmisel aastal põhiliselt suurte laevaehitusprojektidega Prantsusmaal, Saksamaal, Norras ja Soomes. Lisaks teostati mitme suure kruiisilaeva moderniseerimisprojekte.
Ettevõtet peab juhtima selliselt, et poliitikute otsused ei mõjuks negatiivselt.
Tänavu on ettevõttel läinud hästi, möönab Maljugin – prognoositakse taas suurepäraseid tulemusi. Rääkides poliitika mõjust sektorile, arvab ta, et poliitikute peamine eesmärk on teha kõik selleks, et Eestil ja Eesti inimestel hästi läheks ning loodetavasti nad seda ka teevad. “Ettevõtet peab juhtima selliselt, et poliitikute otsused ei mõjuks negatiivselt. Kui poliitikute poolt tehakse otsuseid, siis ettevõtjad peavad vastavalt sellele kohandama või ümber korraldama oma tegevusi ning strateegiaid. Eks see koostöö peab olema ikka igal pool.”
Cleveroni rekordkäive
Robootiliste pakiautomaatide innovatsiooniliider Cleveron AS keskendus 2018. aastal globaalse turuhaarde suurendamisele. Selle peamiseks põhjuseks on e-kaubanduse kasvust tulenevad väljakutsed, mis mõjutavad kaupmehi kõige tugevamini. Cleveroni lahendused aitavad nende probleemidega toime tulla, võimaldades ettevõtetel hoida kokku väärtuslikku kaubanduspinda ning töötajatel pakkide kätteandmisele kuluvat aega.
Mullu kasvas ettevõtte müügitulu neli korda, 48 miljoni euroni, mis oli suurem kui eelmise 10 tegutsemisaasta oma kokku. Kütt nendib, et heade tulemuste taga on eelkõige suurim klient Walmart.
See aasta on Cleveroni jaoks läinud ootuspäraselt. “Aasta lõpuni on küll veel veidi aega, kuid oleme saavutamas oma eesmärke. Meile on juurde tulnud hulgaliselt kliente maailma eri otstest. 2019. aasta on olnud Cleveroni jaoks eelkõige siiski arendustöö fookusega, sinna oleme suunanud oma aja ja ressursid. Peame oma tooteid kogu aeg uuendama ning ka uute lahendustega välja tulema, et püsida konkurentidest sammu võrra eespool. Alles hiljuti esitlesime ainulaadset toidurobotit Cleveron 501. Ja uudiseid on tulemas veelgi,” lubab Cleveroni juht ja osanik Arno Kütt.
Masina- ja metallitööstuse TOP15
1 .LTH-Baas AS
2. Cleveron AS
3. Kohimo AS
4. ETS Nord AS
5. Hekotek AS
6. JTK Power Finmec Estonia AS
7. Tech Group AS
8. Lisako OÜ
9. PKC Eesti AS
10. Lindab AS
11. Palmse Mehaanikakoda OÜ
12. Metaprint AS
13. Meconet AS
14. Metos AS
15. Baltic Construction Solutions OÜ
Täispika tabeliga saab tutvuda
Äripäevas.
Tema sõnul jätkatakse arendustööde ja uute toodete turule toomisega ka järgmisel aastal, samuti on plaanis laiendada edasimüüjate võrgustikku ja kasvatada kliendibaasi.
Ta lisab, et igal pool räägitakse ajast: kuidas oleks võimalik seda efektiivsemalt kasutada nii ettevõtete kui ka tarbijate vaatevinklist. “Sellest tulenevalt on tekkinud ka erinevad lahendused – liitreaalsus, masinõpe, AI, augmented intelligence, robotiseerimine. Viimane aitab tegeleda ka tööjõuprobleemiga. Räägitakse neljandast tööstusrevolutsioonist. Meie tooted ongi tegelikult loodud just aja probleemi silmas pidades, sest meie robotid aitavad hoida kokku inimeste aega. Tarbijad ei pea ootama järjekorras ega kodus, samuti saavad ettevõtted oma tööjõuressurssi ning töötajate aega palju efektiivsemalt kasutada.”
- Cleveroni asutaja Arno Kolk Foto: KRISTJAN KIVISTIK
Täna on Cleveroni umbes 230 töötajast pooled seotud arendustööga, mis eeldab spetsiifilisi teadmisi. IT- ja tehnoloogiaalade spetsialiste on Eesti tööjõuturul vähe ning see mõjutab Küti hinnangul loomulikult ka Cleveroni. “Meie õnneks oleme tuntud, inimesed soovivad meile tööle tulla ja oleme endale sobilikud cleveroonikud leidnud. Kuid kahtlemata on Eestis IT- ning tehnoloogiaalade inimesi puudu, seetõttu rajasime ka meie koostöös Mainoriga Cleveroni Akadeemia õppekava, kus koolitame välja robootikatarkvara arendajaid.”
Kohimo uued suunad
Vedelnaftasaaduste ja puisteainete töötlemise terminalide ehitamise ning tootmishoonete erinevate metallkonstruktsioonide valmistamisega tegeleva AS Kohimo 2018. aasta peamised tegevused olid seotud viimaste aastate kõige suurema projektiga – Sillamäe vedelammoniaagi terminali ehitamisega. Mullu sõlmiti ka leping Kohimo ostuks Alexela Groupi poolt, mis on omalt poolt puhunud ettevõtte tegevusse uusi tuuli.
“Ettevõtte eduks loob pinnase meeskond ja olen väga tänulik kogu oma meeskonnale, et oleme märgitud eduka ettevõttena. Kohimo on Eesti parim ekspert suuremahuliste mahutite ehitamises ning suurepärased inimesed, kvaliteetne töö planeerimine ning ehitusjuhtimine on toonud ka suurepärased tulemused,” tänab Kohimo juhatuse esimees Igor Kond oma töötajaid. “Edetabelikoht on väga hea kompliment meile ning ühtlasi Alexela Groupile, kes aastast 2018 on Kohimo omanik. Alexela gruppi kuulumine on Kohimo positsiooni turul veelgi tugevdanud ning avanud uusi ärisuundi.”
“Meil on vedelkütuste, väetiste ja kuivlasti terminalide ehitamisel unikaalsed oskused ja teadmised. Samas on investeeringud nimetatud valdkonnas Eestis ja lähipiirkondades vähenemas, mis omakorda on tinginud uutesse ärisuundadesse panustamise. Seda esmalt nii Skandinaavias kui ka Baltikumis ning esmased sammud uute tegevuste osas on tänaseks tehtud. Eelmise aasta tulemused andsid meile hea lähtekoha 2019. aastaks, mida iseloomustabki projektide rohkus ja uue ärisuuna avamine,” ütleb Kond.
Rääkides tulevikust täpsemalt, nendib ta, et logistiliselt tuleb mere ääres asuda. “Kai ääres paiknemine on esmatähtis, kuna see avab võimaluse toota suuregabariidilisi konstruktsioone, mida saab tõsta otse laevale ja teele saata. Kohimo on alustamas uue moodsa tootmiskompleksi rajamist ning seeläbi planeerime saavutada laiema teenuste- ja tootmispaleti pakkumist 2021. aastast.”
Kohimot mõjutab juhi sõnul tugevalt ka olukord tööjõuturul. “Personal meie tegevusvaldkonnas on spetsiifiline, konkurents inimeste pärast on väga tugev ja seda eriti kõrgelt kvalifitseeritud keevitajate osas. Värbamisprotsess on keeruline, sest spetsiifilise elukutsega inimesed lähevad Eestist ära või on meil siin ringluses. Samuti nõuab uut kompetentsi uutesse ärisuundadesse sisenemine. Lisaks ei ole ka kõrge kvalifikatsiooniga võõrtööjõu värbamine Eestis just ülemäära lihtsaks tehtud.”
Seotud lood
Maailma suurim kaablitootja Prysmian on tutvustamas kontserni uut äristrateegiat, millega liigutakse kaablitootjast täislahenduste pakkujaks. Ettevõtte juhi Massimo Battaini sõnul on viieaastase äristrateegia Connect to Lead eesmärk ära kasutada praegust turupositsiooni oma tugevuste arendamiseks ja kindlustamiseks ning olla eestvedaja kaablitööstuse innovatsioonis.