Kuigi hoone valmib juba 2020. aasta veebruaris, siis lisaks on vaja paigaldada ka metallitööks vajalik tehnika. „Kuna Repstoni töös kasutatakse erinevaid tipptehnoloogiaid, siis võtab nende paigaldamine peale ehitust lisaaega. Seetõttu valmib hoone täielikult 2020. aasta kevadel,“ märkis Kiisk.
Repston on investeerinud hoonesse märkimisväärse aja ja summa. Kiiski sõnul on ainult näiliselt tegemist traditsioonilise tootmishoonega. „Erilisust pakub see, et hoonesse tulevad ka kontori- ja bürooruumid, mille sisutus valmistatakse eritellimuse järgi. Lisaks kaetakse fassaad roosteplekiga,“ sõnas Kiisk.
“Hoonesse tuleb hästi kaasaaegne tehnoloogia ja sisustus. Lisaks fassaadile plaanime ka valgustuse teha väga silmapaistva,” täiendas Indres Saar.
Uue hoone jaoks on juba välja mõeldud mitmesuguseid tulevikuplaane. „Üheks mõtteks on hetkel katusele ehitada päikesepark. Nii saaks ettevõte kokku hoida arvestatava summa, sest päikesepark aitab kulusid vähendada,” ütles Kiisk.
Maardu külje all asuva uue tehase traditsiooniline sarikapidu toimus eilsel õhtupoolikul, kuhu kutsuti kohale hoonega seotud arhitekt Anders Jaano, Capital Milli, Vilcon Ehituse ja Repstoni esindajad.
Repston tegeleb metallist sisustuselementide, kaubandussisustuse, trepipiirete, lühtrite ja valgustite tootmisega ning metallitöödega. Repston on teinud koostööd rahvusvaheliste hotellikettidega Hilton, Radisson, Sokos, Scandic ja Ibis ning ka rõivabrändidega nagu Levis, G-Star Raw.
Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.