Autor: Harro Puusild • 7. oktoober 2019

16. oktoobril ka ostujuhtimise aastakonverentsil esineva Hele Hammeri sõnul on tarnijasuhetes üks levinumaid vigu lähtuda arusaamast, et hankija on vastane, kellega läbi rääkides on kõige olulisem endale maksimaalselt head tingimused kaubelda. "Tegelikult on teil ühine eesmärk - viia toode või teenus lõppkliendini," tuletab Hammer meelde.

Jätkub intervjuu Hele Hammeriga.

Millised on enim levinud vead tarnijasuhetes, mida saaks ehk kerge vaevaga vältida?

Enim levinud viga on lähtuda arusaamast, et hankija on vastane, kellega läbi rääkides on kõige olulisem endale maksimaalselt head tingimused kaubelda. Tegelikult on teil ühine eesmärk - viia toode või teenus lõppkliendini. Seetõttu ei tasu alati viimast välja pigistada, kuna see pigistus võib olla tarnijale liiga koormav. See omakorda võib viia kvaliteediprobleemideni, tarneraskusteni või halvimal juhul tarnija pankrotini.

Seda viga saaks vältida, kui pidevalt meeles hoida, et ainult koostöös on tarneahel eduka. Võib-olla tasub pika maksetähtaja väljakauplemise asemel tarnijale teinekord kiiresti ära maksta, kuna see võimaldab tal teile palju kiiremini ja kindlamini tooteid tarnida? Võib-olla tasub võimalikult odava hinna asemel tarnijale veidi kõrgemat hinda maksta, kui vastutasuks saate usaldusväärse teenuse ning kiire reageerimise probleemide korral?

Õnneks on tarneahelaülene "nägemine" Eestis üha enam levimas ning väga paljud ettevõtted on aru saanud, et nii võtmetarnijad kui võtmekliendid on selgelt partnerid ning ühine edu oleneb kõigile osapooltele kasulikest kokkulepetest.

Ostujuhtimise aastakonverentsil kõneled tarnijate finantstervise hindamisest. Millised olukorrad sulle punast tuld näitavad?

Kui rääkida kohalikest tarnijatest, siis Eestis on täna mitmeid spetsialiseerunud teenusepakkujaid, kelle abil saab uue partneri kohta kiiresti ja odavalt ülevaate. Nii Krediidinfo kui Inforegistri kodulehelt saab kerge vaevaga teada, milline on partneri taust, palju seal inimesi töötab, mis oli viimase kvartali käive, aga ka näiteks makstud riigimaksude suuruse, maksuvõlgade olemasolu või puudumise jne.

Tulekul!

Hele Hammer esineb 16. oktoobril Ostujuhtimise aastakonverentsil "Võtmetarnijad ja ostutrateegia" ettekandega "Kuidas peaks hindama (võtme)tarnijate finantstervist?", kus vastab ka küsimusele, kas ja millisel juhul võiks võtmetarnijatesse leebemalt suhtuda?

Vaata programmi ja registreeri vaid kuni 7. oktoobrini soodushinnaga SIIN.

Punane tuli läheb põlema siis, kui ettevõttel on aruanded esitamata, ta on maksehäireregistris ja/või tal on maksuvõlad. Kui räägime võtmetarnijatest, siis enne koostööd tuleb igal juhul hoolikas kodutöö ära teha.

Kuidas peaks arendama suhteid võtmetarnijatega ja kuivõrd tasub nende puhul panustada täiesti eraldi strateegiale?

Kui tarnija on tõesti võtmetarnija, siis on elementaarne, et enne temaga koostööle asumist uuritakse hoolikalt tausta. Lihtne ja loogiline on tutvuda viimase aastaaruandega ja veelgi parem on tellida näiteks Krediidiinfost ülevaateraport. Võtmetarnijate puhul (tuleks) küsida teistelt klientidelt referentse ja kohtuda ka isiklikult enne pikaajalise koostöö alustamist.

Olen ühes teises intervjuus toonud võtmetarnijatega koostöö alustamisel paralleeli nii töötajate värbamise eeltööga kui ka abieluga. Mõlemal juhul tuleb põhjalik kodutöö ära teha ja pärast vaeva näha, et suhe toimiks ja mõlemale osapoolele kasulik oleks.